Artiklid

Konjunktuuriinstituudi läbi viidavast tööelu-uuringust selgub, et varasemate aastatega võrreldes tehakse Eestis üha vähem ületunde.

Järjest vähemaks jääb ka neid, kes võtavad matti öödest, laupäevadest ja pühapäevadest, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Jah, seda võib juba praegu kinnitada küll, kuigi uuring pole avalikustamiseks veel valmis,” lausus Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “Viie aastaga on Eesti töökultuur muutunud euroopalikumaks, ületunde enam nii palju ei tehta.”

Võrreldes 1999. aastaga on vähenenud nende töötajate osa, kes töötavad öösiti või puhkepäevadel. Täpsed arvud selguvad jaanuaris, kui uuringu tellija sotsiaalministeerium tulemused avalikustab.

Statistikaameti andmetel teevad kõige pikemaid töönädalaid ehitajad (42,10 tundi).

Samas näitas tööinspektsiooni viimane kontrollreid, et suur osa tööandjatest ei pea ületunnitöö kohta mingit arvestust.

Merike Lees

Arvestades uuel aastal jõustuvaid maksumuudatusi – tulumaksu alanemist ja maksuvaba miinimumi tõusu –, saavad töötajad, kellele detsembri palk makstakse välja jaanuaris, kätte suurema summa.
Alates 2005. aasta 1. jaanuarist alaneb tulumaksumäär 24 protsendile ning maksuvaba tulu suureneb 1700 kroonile kuus. Kuna maksustamine on kassapõhine, siis juhul, kui detsembri palk makstakse välja jaanuaris, rakendub sellele ka madalam maksumäär, ütles IMG vanemjurist ja maksukonsultant Ranno Tingas.

Tingase sõnul kehtib sama põhimõte kõigile maksustatavatele väljamaksetele, näiteks dividendid. Samuti, kui on füüsilise isikuna maksustatav vara võõrandamise tehing, siis on 1. jaanuaril laekuv tulu madalamalt maksustatud. Seega on kasulikum aasta lõpu väljamaksed lükata uude aastasse.

“Sellist olukorda võib küll nimetada optimeerimiseks, kuid tegemist on optimeerimisega seaduse piires,” ütles maksu- ja tolliameti (EMTA) juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur.

Ettevõtjal on õigus oma tegevust ja makseid planeerida ning teha toiminguid temale võimalikult soodsal viisil. Vahet tuleb teha optimeerimisel ja maksude tasumisest kõrvalehoidumisel– viimasel juhul on tegemist olukorraga, kus isik kasutab ebaseaduslikke vahendeid ning varjab tegelikku olukorda, et maksudest kõrvale hoida, rääkis Ambur.

“Kuigi tegemist on maksete planeerimisega ühte või teise perioodi, ei saa seda küll nimetada tasumisest kõrvalehoidumiseks,” kinnitas Ambur.

Kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kasutatakse väljamakse tegemise aastal ja kuus kehtivat maksuvaba tulu suurust ja maksumäära, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakset tehakse.

Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasutatakse samuti deklareeritaval aastal kehtinud maksuvaba tulu suurust ja maksumäära ning ei kasutata tuludeklaratsiooni esitamise aastal kehtivaid suurusi. Näiteks 2005. aastal esitatakse tuludeklaratsiooni 2004. aasta eest ning seal rakendatakse 2004. aastal kehtinud maksuvaba tulu 16 800 krooni aastas ja maksumäära 26 protsenti.

Tulumaksumäär peaks järgnevatel aastatel veel langema, jõudes 2007. aastaks 20 protsendile.

Äripäev

Valitsus on nõus rakendama tulumaksuvabastust maksuvaba miinimumi ulatuses alates pere teisest lapsest 2006. aasta 1. jaanuarist.

Rahvaliidu fraktsioon esitas koalitsioonipartneritele kooskõlastamiseks vastava seaduseelnõu kolmapäeval, teatas Rahvaliit Delfile. Eelnõu kiitsid heaks Res Publica esimees Juhan Parts ja Reformierakonna aseesimees Andrus Ansip.

Praegu rakendatakse tulumaksvabastust alates pere kolmandast lapsest. Üks lapse vanematest või last ülal pidav inimene võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17-aastase lapse kohta alates kolmandast lapsest. Lapse 17-aastaseks saamise aastal kehtib vabastus terve aasta.

2004. aastal on täiendav maksuvaba tulu aastas 16 800 krooni.

Res Publica ridadesse kuuluv rahandusminister Taavi Veskimägi märkis Rahvaliidu esitatud eelnõud kommenteerides, et tegu on hea ja õige ettepanekuga. “Toetan igati mõtet, et maksumaksja kellel on rohkem lapsi, peab maksma vähem tulumaksu,” teatas Veskimägi Delfile.

Rahandusminister tervitas eelnõud seda enam, et tema hinnangul on Rahvaliidu ministrite prioriteedid eelarve koostamisel seni olnud teised. “Eelarvedebatis ei tulnud Rahvaliidu ministrid ega fraktsioon selle mõttega kordagi välja, vaid surusid eelarvesse täiendavaid põllumajandustoetusi ja keskkonnakulusid. Laste peale ei saa hakata mõtlema alles siis, kui oma ministeeriumil on raha käes,” ütles ta.

“Kui koalitsioonipartneri prioriteedid on muutunud, siis loomulikult peame alustama ka Rahvaliidu ministritega konstruktiivseid arutelusid seni kokkulepitud kulude ülevaatamiseks pikaajalises eelarvestrateegias,” lisas Veskimägi.

Karin Madisson
Advokaadibüroo Sorainen Law Offices vandeadvokaadi vanemabi

Enamik äriühinguid on tasunud ja kinni pidanud oma juhatuse liikmetele makstavatelt tasudelt töötuskindlustusmakseid. Sellise maksu maksmise ja kinnipidamise kohustus äriühingutel aga puudub ning kõik sellised alusetult tehtud maksed on võimalik kolme aasta jooksul riigilt tagasi taotleda. Regulatsioon hõlmab ka näiteks nõukogu liikmeid, filiaalide juhatajaid, likvideerijaid. Arvestades juhatuse liikmete tasude suurust, võib igakuiselt tasutav 1,5% moodustada märkimisväärse summa, mis tasutakse riigile täiesti alusetult.

Ei saa olla nõus seisukohtadega, nagu annaks töötuskindlustusmakse tasumine juhatuse liikmele pärast tema tagasikutsumist õiguse nõuda töötukassast hüvitisi. Tuginedes töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktile 2 ja tulumaksuseaduse paragrahvile 9, võib väita, et juhatuse liikmele on töötuskindlustushüvitiste väljamaksmine seadusega välistatud. Töötuskindlustuse seadus ütleb üheselt, et kindlustatuks ei ole juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige. Töötuskindlustus on sundkindlustus ja selle vabatahtlik tasumine ei anna isikule õigust saada hilisema töötuse korral töötukassast väljamakseid. Seda seisukohta on kinnitanud ka töötukassa. Seega on soovitav makseid mitte teha ja seni tasutu tagasi nõuda.

Oluline on tuvastada, mis ülesannete eest juhatuse liikmele tasu makstakse.
Veelgi enam, kui juhatuse liikme ülesannete täitmiseks on sõlmitud tööleping, ka siis ei tule tasuda töötuskindlustusmakset. Tulumaksuseaduses on juhtimis- ja kontrollorgani liikme definitsioon antud temale seadusega pandud ülesannete ja volituste, mitte temaga sõlmitud lepingu liigi kaudu. Seega pole vahet, kas lepingu pealkiri on tööleping, juhatuse liikme leping, teenistusleping, ametileping, käsundusleping. Oluline on tuvastada, milliste ülesannete täitmise eest juhatuse liikmele tasu makstakse. Kui juhatuse liige saab tasu äriühingu juhtimise ja esindamise eest, siis sellistelt tasudelt ei kuulu töötuskindlustusmakse maksmisele.

Alusetult makstud summad saab maksu- ja tolliametilt tagasi nõuda maksukorralduse seaduse § 33 alusel: maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, on õigus kolme aasta jooksul, enammakse tekkimise päevast arvates, taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist.

Nõuanne äriühingutele: soovides luua juhatuse liikmetele sarnaseid sotsiaalseid tagatisi kui töötajatel, taotlege raha töötukassalt tagasi ja investeerige igakuiselt vabatahtlikku kindlustusfondi, kust juhatuse liige pärast liikmelisuse lõppemist selle teatud perioodi jooksul välja saab võtta.

Äripäev

Töö- ja puhkeaja seaduse ning palgaseaduse mõnede sätete rakendamise ja töölepingu seaduse muudatuste kohta

1. Sisu: Töötaja tunnipalga arvutamine, kui palgamäär töölepingus on riigis kehtiv kuupalga alammäär 2480.- krooni.

Küsimus: Kas kuupalga alammäära 2480.- kr. teeniva töötaja tunnipalga arvutamisel on vaja seda korrigeerida juhul, kui sõltuvalt normtundide arvust konkreetses kuus osutub arvutatud tunnipalk riiklikust palga alammäärast madalamaks.

Näiteks: 2004.a. märtsikuus on täistööajaga töötajal 184 normtundi. Tunnipalk arvutatuna kuupalga alammäärast on 13.47 krooni (2480.-:184), mis on väiksem riigis kehtivast tunnipalga alammäärast 14.60 kr.

Tööõigusnõukogu on seisukohal, et kui töötajaga on kokku lepitud töölepingus kuupalga alammäär ja kui normtundide arvu tõttu konkreetses kuus jääb tunnipalk väiksemaks riigi poolt kehtestatud tunnipalga alammäärast, siis tööandja ei pea seda korrigeerima riigi poolt kehtestatud tunnipalga alammäärani, kuna tööandja on taganud töötaja töölepingu kokkulepitud kuupalga alammäära. Analoogselt eeltooduga ei korrigeerita tunnipalgamäära alammäärani 14.60 juhul, kui mõnes kuus normtundide arvust arvutatud tunnipalk osutub palga alammäärast kõrgemaks (näiteks veebruarikuus 2480.- : 149 = 16.65 krooni), sest vastasel juhul jääks töötajale makstav kuupalk väiksemaks töölepingus kokkulepitud kuupalga alammäärast 2480.- krooni.

2. Sisu: Töötajale rakendatakse tööaja summeeritud arvestust (TPS § 14 lg.3) arvestusperioodiga 4 kuud. Arvestusperiood 4 kuud ajavahemikus detsember 2003 märts 2004. Töötaja palk töölepingus on kehtiv kuupalga alammäär 2480.- kr. Tööaja summeeritud arvestuse korral makstakse ületunnid välja arvestusperioodi lõpul, tööajanormi alatäitmise puhul tehakse juurdemakse.

Küsimus: Kui arvestusperiood lõpeb 2004 aasta märtsikuuga ja vajadus töötatud ületunnid välja maksta tekib aprillikuus, kas tunnipalga saamiseks tuleb kuupalk jagada arvestusperioodi viimase kuu normtundide arvuga (sel juhul tuleb tunnitasu 2480.-:184=13.47 kr., mis on väiksem kehtivast tunnipalga alammäärast) või võtta aluseks kehtiv tunnipalga alammäär 14.60 kr. või lähtuda arvestusperioodi keskmisest tunnipalgast, mis saadakse arvestusperioodi kuude palgasumma jagamisel arvestusperioodi normtundide üldarvuga: 4 x 2480 = 9920 kr., arvestusperioodi normtundide üldarv 663, keskmine tunnipalk on seega 9920 : 663 = 14.96 krooni.

Tööõigusnõukogu on seisukohal, et, tunnipalga arvutamisel tuleb aluseks võtta arvestusperioodi keskmine tunnipalk, sest ületunnitöö tegemine ja arvestus toimub kogu arvestusperioodi hõlmates ning sellega ei teki ohtu, et töötaja arvutatud tunnipalk selles arvutatud ületunnitöö lisatasu oleks põhjendamatult väike või suur.

3. Sisu: Töötaja töötab summeeritud tööaja arvestusega ajakava (graafiku) alusel, mis koostatakse iga kalendrikuu kohta. Töötaja on 10 kalendripäeva kuust vabastatud tööst ajutise töövõimetuse tõttu.

Küsimus: Kuidas korrigeerida tööajanormi tööaja summeeritud arvestuse korral kui töötaja on tööst vabastatud ajutise töövõimetuse tõttu.

Praktikas on tekkinud summeeritud tööaja arvestusega ajakava (graafiku) alusel töötava töötaja tööajanormi kindlakstegemise probleem, kui töötaja ei töötanud kõigil ajakava (graafiku) järgsetel tööpäevadel ajutise töövõimetuse tõttu. Kuidas tuleks tema tegelik tööajanorm arvestusperioodis kindlaks teha, kas: vähendada tööajanormi nende ajakava (graafiku) järgsete töötundide võrra, mis langesid haiguse ajale või vähendada selle kuu tööajanormi töövõimetuse perioodi kalendrijärgsete tööpäevade töötundide arvu võrra, sõltumata töötaja ajakava (graafiku) järgsetest töötundidest.

2004.a. 1.mail jõustunud töölepingu seaduse muudatused

1) TLS § 21 - alaealise töötamise piirangud. Vabariigi Valitsus määrustega on alaealiste töötamiseks kehtestatud kaks tööde loetelu: kerged tööd, mida alaealisel on lubatud teha ning töökeskkonna ohutegurid ja tööd, mille puhul alaealise töötamine on keelatud. Lisaks keelatud tööde loetelule, tuleb alaealise tööle võtmisel lähtuda piirangutest, mis on sätestatud eriseadustega: alkoholiseadus, hasartmänguseadus, pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus, tubakaseadus.

2) TLS § 62 - senise ja uue tööandja vastutus töölepingust tulenevate kohustuste eest. Tööandja vahetumise ajal kehtivatest töölepingutes tulenevate kohustuste eest lasub senisel ja uuel tööandjal vastutus sõltuvalt sellest, millal kohustus muutus sissenõutavaks (tekkis nõudeõigus). Kui kohustus muutus sissenõutavaks vahetumise ajaks, vastutab senine tööandja, s.t. nõue esitatakse senise tööandja vastu. Kui kohustus tekkis enne vahetumist, kuid muutus sissenõutavaks pärast vahetumist ühe aasta jooksul, vastutab senine tööandja solidaarselt uue tööandjaga, s.t. töötajal on õigus esitada nõue kas senise või uue tööandja vastu.

3) TLS § 63 - informeerimine ja konsulteerimine tööandja vahetumise korral. Tööandja vahetumise korral on nii senine kui ka uus tööandja kohustatud esitama kirjalikult hiljemalt üks kuu enne tööandja vahetumist oma töötajate esindajatele kogu asjaomase informatsiooni. Töötajate esindajate konsulteerimise kohustus on senisel ja uuel tööandjal siis, kui tööandja vahetumise tõttu kavatseb senine või uus tööandja teha töötajate olukorda mõjutavaid muudatusi. Töötajate esindajad seaduse tähenduses on töötajaid seaduse alusel valitud esindajad – usaldusisik ja ametiühingu esindaja. Tööandjal ei ole kohustust konsulteerida töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogusse valitud töötajate esindajatega, kuna nende ülesanne on esindada töötajaid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Kui töötajate esindajat valitud ei ole, jääb tööandja kohustuseks töötajate kirjalik informeerimine.

4) TLS § 26 - töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed.

lg.1 p.1 - Poolte andmetest märgitakse töölepingusse: tööandja nimi, registreerimisnumber ja asukoht ning töötaja nimi, isikukood ja elukoht. Elukoht märgitakse töölepingusse töötaja ütluse alusel. Elukoha hilisemal muutmisel võib töölepingu andmetes jätta muudatus tegemata ja teha muudatus andmetes isikukaardil.

lg.1 p.3 - Tähtajalise töölepingu sõlmimise korral viidatakse töölepingu seaduse § 27 lõike 2 vastavalt punktile, mis on aluseks tähtajalise töölepingu sõlmimiseks. Otstarbekohane on lisada ka vastava punkti formuleering. Kui tähtajaline tööleping sõlmitakse ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks, märgitakse töölepingusse töötaja nimi, kelle asendamise ajaks tähtajaline tööleping sõlmiti.

lg.1 p.4 – töölepingu tingimuseks on ka tööülesannete kirjeldus, mis tavaliselt on töö- või ametijuhendina tööandja poolt välja töötatud. Tööülesanded kirjeldatakse töölepingu tekstis või töö- või ametijuhend on töölepingu lisa, millele tehakse viide töölepingus.

lg.1 p.5 - Töö tegemise koht on tööandja püsiv majandus- või kutsetegevuse koht. Selle määramise võimatuse korral märgitakse töötamise kohaks olev asula või selle osa. Liikuva iseloomuga töö korral märgitakse töölepingusse selgelt piiritletud piirkond, mis vastab töötaja tegelikule töötamise piirkonnale.

lg.1 p.6 - Palgatingimused sisaldavad töötajale makstavat põhipalka (tunni-, päeva-, nädala- või kuupalka), lisatasusid, juurdemakset, palga arvutamise viisi ja palga maksmise korda. Kui põhipalk peab töölepingu olema kokku lepitud määrana, siis lisatasu kehtestamisel võib piirduda viitega õigusaktides ning kollektiivlepingus kindlaksmääratud juhtudele ja suurusele. Lisatasu maksmisel nõutavamast tulemuslikuma töö eest on piisav viidata töölepingus dokumendile, millega lisatasu maksmise kord ja tingimused on kehtestatud. Juurdemakse tingimuse töölepingus kehtestamisel võib samuti piirduda lausega, et töötajale makstakse juurde seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel ja suuruses. Palga arvutamise viisina märgitakse töölepingusse, millise palgasüsteemi alusel töötajale töö eest tasutakse, kas ajatöö või tükitöö eest. Palga maksmise kord hõlmab palga maksmise tähtaega (palgapäeva) ja tingimust, kas palka makstakse töökohal või kantakse üle töötaja pangakontole.

lg.1 p.8 - Lisapuhkuse andmise korral viidatakse töölepingus lisapuhkuse andmise alusele, milleks võib olla õigusakt, kollektiivlepingu või tööandja dokument, samuti märgitakse lisapuhkuse andmise tingimus (näit. tervistkahjustava töö eest, jõulupuhkus, talvepuhkus jms.)

lg.1 p.9 - Töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad märgitakse töölepingus viitelisena töölepingu seaduse nendele sätetele, mis näevad etteteatamise ette.

lg.1 p.10 - Kollektiivlepingu rakendatavusele viidatakse töölepingus juhul, kui tööandja juures on kollektiivleping sõlmitud. Kollektiivleping laieneb ametiühinguliikmetele. Ametiühingusse mittekuuluvatele töötajatele laieneb kollektiivleping juhul, kui see on kollektiivlepingus ette nähtud.

lg.3 - Kui töötaja lähetatakse tööle välisriiki kauemaks kui üheks kuuks, ei sõlmita töötajaga uut välisriigis töötamiseks töölepingut, vaid töölepingusse kantakse täiendavad tingimused ja andmed välisriigis töötamise kohta. Kui töötaja tööle asumisel on ette näha välisriigis töötamine, märgitakse sellekohased tingimused ja andmed töölepingusse sõlmimise ajal.

Allikas: Tööinspektsioon