Artiklid

Üksikasjad

Tartust 20 kilomeetri kaugusel Kavastu külas asuv Palmako tehas laiub üle kümne hektari. Pealegi on nad pidevalt enda ümbrusest maad juurde ostnud. Aga mitte selleks, et sinna midagi rajada, vaid tekitamaks elukeskkonna ja mürarohke tootmise vahele suuremat puhvertsooni. Tehast on aastate jooksul peaaegu täielikult muudetud. Roboteid ja automaatseid süsteeme näeb siin igal sammul. Üks viimati rajatud 12 miljoni eurone ülimoodne tehaseosa suudab ise tootmisprotsessi planeerida ning toota. Piltlikult öeldes tuleb toormaterjal ühest otsast sisse panna ja tark süsteem vormib sellest tootedetaili.

Edasi lugemiseks:
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/ettevotlik-eesti-palmako-juht-eestis-on-liiga-vahe-inimesi-et-nad-voiksid-teha-lolli-tood?id=87301643

Üksikasjad

Eesti Energia koondab aasta lõpuks kokku 324 töökohta, mida on algul planeeritust oluliselt vähem.

Loe lähemalt: https://majandus24.postimees.ee/6768556/eesti-energia-koondab-aasta-lopuks-324-tookohta

Üksikasjad

Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu delegatsioonid jõudsid neljapäeval toimunud kohtumisel kokkuleppele tõsta 2020. aastal alampalka 38 euro võrra kuus.

Loe lähemalt: https://tarbija24.postimees.ee/6767226/tooandjad-ja-ametiuhingud-2020-aasta-alampalk-voiks-olla-578-eurot?_ga=2.63144751.1641029994.1567515407-181395141.1527912735

Üksikasjad

Eliisa Matsalu

Haigekassa ja konkurentidega pikemat aega nii riigihangete vaidlustuskomisjonis kui ka kohtus vaielnud Keilas asuv hooldushaigla ei maksa töötajatele korrektselt palka. Saneerimisel ja suure maksuvõlaga ettevõttest on selle pärast lahkunud mitmed töötajad.

Keilas asuv PJV Hooldusravi tööga kursis olevad inimesed kurdavad, et saneerimisel ettevõte ei maksa korrektselt palkasid ja töötajad on seetõttu õnnetud.

Hooldushaigla PJV Hooldusravi juhi Lee Padriku sõnul on haigla olukord stabiilne ja raha jätkub. Paraku rääkisid Äripäevale mitmed inimesed, kes on PJV Hooldusraviga erinevatel aegadel kokku puutunud, teist juttu. Allikate huvide kaitseks jätame nad anonüümseks.

Edasi loe aripaev.ee

Üksikasjad

HELEN EELRAND

Paljudes Eesti piirkondades napib puudega lastele tugiisikuid, sest töötasu on madal ning käsunduslepinguga ei kaasne sotsiaalne garantii, nagu ravikindlustus või õigus puhkusele.

Andri Arula peres kasvab ratastoolilaps Amélie (14), kellel on lootust saada järjekordne tugiisik ainult seetõttu, et pere on valmis abilisele juurde maksma. „Samad probleemid igal aastal,” ütleb Andri Arula. „Töötasu on madal, inimesed vahetuvad pidevalt.” Tugiisik saadab tüdrukut koolis, muuhulgas on tema ülesandeks lapsele sööklast eine tuua, sest invalift värskelt renoveeritud Pärnu vanalinna põhikooli keldrikorrusele ei vii. Kui mõnes tunnis õpetajad tugiisikut klassi ei soovi, tükeldab see tugiisiku tööpäeva ning n-ö vabade tundide eest ei maksa linnavalitsus ka raha. „See on väga vastutusrikas ülesanne. Inimene peab lapsega klappima ja talle peab sobima osaajaga töö,” teab Andri.

Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/uudised/vaike-palk-ja-sotsiaalsete-garantiide-puudumine-peletavad-laste-tugiisikud-ametist-eemale?id=87287867

  1. „Aidake, mul ei ole eesti keele õpetajat!” Veel mõni päev enne kooli on õpetajaid puudu
  2. Pensionitõus aeglustub ja jääb palgatõusust maha
  3. Tööotsijale teadmiseks: viis rasket küsimust, mida tööintervjuul küsitakse
  4. Ettevõtte tegevjuht: emapuhkuse ajaks asendaja leidmine võib tekitada teatavat ebamugavust, kuid sageli on probleem hoopis juhtimises Naistekas