Üksikasjad

Avaldatud: 11 september 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Luule Käis
jurist

Sõltub lõpetamise põhjusest

Väljatöötamata ehk tasatöötamata puhkusepäevadega on tegemist siis, kui tööleping lõpetatakse enne selle tööaasta lõppu, mille arvel on puhkus täies ulatuses kätte saadud.

Kinnipidamine on lubatud, kui tööleping lõpetatakse töötaja algatusel, poolte kokkuleppel, tähtaja möödumise tõttu, katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu või distsiplinaarkaristusena töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu teo või korruptiivse teo eest. Kinnipidamine on lubatud ka siis, kui tööleping lõpetatakse kolmandate isikute nõudmisel.

Kui lepingu lõpetamise aluseks on juriidilise isiku likvideerimine, pankroti väljakuulutamine, töötaja koondamine, töötaja pikaajaline töövõimetus või töötaja mittevastavus oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu, ei ole õigust tasatöötamata puhkusepäevade eest makstud tasu lõpparvest kinni pidada.

Kinnipidamist ei tehta, kui töötaja asus valitavale ametikohale, samuti lepingutingimuste rikkumise tõttu tööandja poolt või tootmises või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 september 2006

• Eesti Päevaleht

Toimetaja: Ardo Kaljuvee

Valitsuskabinet kiitis eelmisel nädalal heaks sotsiaalministri ettepaneku tõsta töötutoetus 1000 kroonini.

Sotsiaalministri ettepaneku järgi tõuseb töötutoetus alates järgmise aasta 1. jaanuarist 1000 kroonini kuus, päevamääraga 32.90 krooni, teatas sotsiaalministeerium.

Töötutoetus on töötuskindlustushüvitise kõrval peamine töötutele mõeldud toetus, mille abil on võimalik töötuid motiveerida tööturuameti poole pöörduma, aktiivselt tööd otsima ja aktiivsetes tööturumeetmetes osalema. Töötutoetuse eesmärk on toetada töötu tööotsinguid. Töötutoetuse saamise maksimaalne võimalik periood on 270 päeva.

Töötutoetuse määr 400 krooni kuus on püsinud muutumatuna alates 1999. aastast.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 september 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, ametiühingute jurist

•• Sain arstilt seoses rasedusega tõendi ajutiseks üleviimiseks kergemale tööle, kuid pean endiselt tegema sama tööd. Juhtkond ei soovi lihtsalt tööinspektsiooni kohale kutsuda. Töö ise on kiire, pingeline, väga palju on tööd arvutiga nii seistes kui ka istudes. Kuidas peaksin sellises olukorras seaduslikult korrektselt käituma? Kas mul on õigus keelduda tööle minemast, kuna arsti poolt ettenähtud töötingimusi pole ega ka tule? Kas koju jäädes saaksin võtta haiguslehe või on mul siiski õigus palgale?

Omavoliliselt töölt koju jääda ei tohi. Tööandja on kohustatud lapseootel naise töötingimusi kergendama või ta kergemale tööle üle viima mitte arstitõendi, vaid haiguslehe alusel. Seega tuleks küsijal uuesti arsti poole pöörduda ja paluda haiguslehte. Alles seejärel saab nõuda kergemat tööd. Palga vähenemise korral hüvitatakse palgavahe haigekassast.

Kui tööandja keeldub töötingimuste kergendamisest või kergemale tööle üleviimisest, tuleb töötajal appi kutsuda tööinspektor. Tööinspektoril on õigus teha tööandjale ettekirjutus raseda töötingimuste kergendamiseks. Kui aga tööinspektor teeb kindlaks, et tööandjal ei ole võimalik töös vastavaid muudatusi teha ja kergemat tööd ka anda ei ole, siis vabastatakse naine kogu haiguslehel näidatud ajaks tööst ja makstakse haigushüvitist, mis on 80% eelmise aasta keskmisest kalendripäeva tulust.

•• Kas tööandja toimib seaduslikult, kui saadab töötaja vastu tema tahtmist korralisele puhkusele ja seejärel kaheks kuuks palgata puhkusele, kuna tal ei ole anda kaheksaks tunniks päevas sobivat tööd. Töötaja on rase ja sooviks ise kaks kuud tööl käia, siis võtta korralist puhkust ja seejärel jääda raseduspuhkusele.

Iga töötaja puhkuse aeg on ajakavas määratud. Kui tööandja on jaanuarikuu jooksul ajakava koostanud, aga pole seda töötajatele tutvustanud, võib töötaja jääda puhkusele oma valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette, ja tööandjal ei ole õigust teha mingeid takistusi puhkusele jäämiseks.

Puhkuste ajakavas määrab puhkuse aja üldjuhul tööandja. Ajakavas näidatud ajal võib töötaja puhkusele jääda ka ilma töö-andja nõusolekuta. Seega peab töötaja vaatama, millal tal on ajakavas puhkus ette nähtud. Kui tööandja tahab teda muul ajal puhkusele saata, ei saa ta seda teha ilma töötaja nõusolekuta.

Palgata puhkusele ei saa töö-andja ühepoolse otsusega mingil juhul kedagi saata. Seda võib anda ainult töötaja soovil. Kui töötaja “saadetakse” puhkusele või palgata puhkusele siiski ilma tema nõusolekuta, peaks ta töö-andjale kirjalikult ja selgesõnaliselt teatama, et ta ei ole sellise puhkusega nõus, ning paluma end tööga kindlustada. Sel juhul peab töötaja ka tööle minema ning tööd nõudma, mitte koju jääma.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 september 2006

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Kui tööandja maksab avaliku teenistuja, töötaja või juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele (edaspidi: töötajale) hüvitist Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 a määruse nr 164 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" (RT 2006, 34, 265) alusel, peab ta täitma ja esitama maksuhaldurile ka vastava deklaratsiooni.

Deklaratsioon esitatakse vormil INF 14 "Isikliku sõiduauto hüvitise deklaratsioon", mis on kehtestatud rahandusministri 07.07.2006 määrusega nr 44 (RTL 2006, 61, 1101).

Deklaratsioon INF 14 tuleb tööandjal esitada Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas, kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks eelmise kalendriaasta kohta.

Esimene deklaratsioon INF 14 tuleb esitada 2007. aasta 10 aprilliks. Vormil kajastatakse andmed 2006. aastal töötajale isikliku sõiduauto või puudega töötajale isikliku mootorsõiduki kasutamise eest väljamakstud hüvitiste kohta.

Töötaja isikliku sõiduautona või puudega töötaja isikliku mootorsõidukina käsitatakse sõiduautot või mootorsõidukit, mis ei ole töötajale hüvitist maksva tööandja omandis ega valduses.

INF 14 täitmisel tuleb pöörata tähelepanu alljärgnevale

1. Vorm INF 14 täidetakse kassapõhiselt , s.t vormis näidatakse kalendriaasta jooksul töötajale väljamakstud hüvitiste summa kokku.

2. INF 14 veergudes 2 ja 3 näidatakse isikliku sõiduauto või isikliku mootorsõiduki kasutamise eest hüvitist saava isiku ees ja perekonnanimi ning isikukood.

3. Kui töötajal on mitu tööandjat, siis iga töötajale hüvitist maksev tööandja täidab ja esitab vormi INF 14 tema poolt töötajale väljamakstud hüvitiste kohta ja näitab teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutatud isikliku sõiduauto või isikliku mootorsõiduki, mille kasutamise eest hüvitist maksti, riikliku registreerimismärgi veerus 8.

4. Kui töötaja on tööandja juures kasutanud kogu kalendriaasta jooksul ühte sõiduautot või mootorsõidukit, siis näidatakse töötajale väljamakstud hüvitiste summa ühel real. Sealjuures näidatakse eraldi hüvitiste summad, mis on välja makstud ilma arvestust pidamata kuni 1000 kr kuu kohta (näidatakse INF 14 veerus 4) ja arvestuse pidamisega kuni 2000 kr kuu kohta (näidatakse INF 14 veerus 6). Väljamakstud hüvitiste summad näidatakse koos üle piirnormi makstud osaga, s.t. INF 14-s näidatakse ka see osa väljamakstud hüvitise summast, mille pealt tööandaja maksab tulu-ja sotsiaalmaksu s.t. erisoodustust vorm TSD lisas 4.

5. Kui töötaja on ühe tööandja juures kasutanud kalendriaasta jooksul rohkem kui üht sõiduautot või mootorsõidukit, siis tuleb sellele töötajale makstud hüvitiste osas täita mitu rida, s.t. iga erineva registreerimismärgiga sõiduauto või mootorsõiduki kohta tuleb täita eraldi rida, kuigi hüvitise saaja on sama.

6. INF 14 veergudes 5 ja 7 "Kuude arv" näitab tööandja, mitme kalendrikuu eest kalendriaastas konkreetse sõiduauto või mootorsõiduki kasutamise eest ta on töötajale hüvitist maksnud.

7. INF 14 veergudes 4 ja 6 "Summa kroonides" näitab tööandja, kui palju ta on kalendriaastas konkreetse sõiduauto või mootorsõiduki kasutamise eest töötajale hüvitist kokku välja makstud.

8. Puudega töötajale saab isikliku mootorsõiduki kasutamise eest hüvitist maksta alates 01.07.2006 ja eespoolnimetatud määruse nr 164 § 2 lõikest 2 tulenevalt ei ole puudega töötajale ilma arvestust pidamata võimalik mootorsõiduki kasutamise eest hüvitist maksta. Seega, kui tegemist on puudega töötajaga, siis INF 14 veerge 4 ja 5 ei täideta.

9. Väljamakstud hüvitised, olenemata sellest, kas hüvitise saamiseks arvestust peetakse või ei peeta, näidatakse summas, mis töötajale tegelikult välja maksti, k.a. see osa hüvitisest, mida käsitletakse erisoodustusena

10. Kui töötajal on mitu tööandjat ja teine tööandja on teadlik, et töötaja saab esimeselt tööandjalt ilma arvestust pidamata isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist 1000 kr, siis teine tööandja, kes maksab samuti ilma arvestust pidamata hüvitist 1000 kr, peab maksma sellelt 1000 kroonilt tulu-ja sotsiaalmaksu ning näitama väljamakstud summa lisaks vorm TSD lisale 4 ka INF 14 veergudes 4 ja 5 (s.t. arvestust pidamata makstud hüvitis).

11. Kui tööandja ei ole teadlik teiselt tööandjalt sama kalendrikuu eest makstava 1000 kr kohta, siis näitab tööandja tema poolt väljamakstava summa vormil INF 14, kuid sellisel juhul on samal maksustamisperioodil väljamakstud 1000 kr töötaja tulu, mida ta peab kajastama oma füüsilise isiku tuludeklaratsioonis.

12. Vormil INF 14 ei näidata väljamakseid isikliku sõiduauto lähetuses kasutamise eest, kui lähetusega seotud kulud kompenseeriti dokumentide alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 453 "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevarahad määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" §-le 81.

13. Vorm INF 14 esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt, e-maksuameti kaudu. Kui vormil on kuni 10 rida, siis võib selle esitada ka paberil.

Näide

1. Mark Kuld töötab AS-is Lumi töölepingu alusel ning kasutab tööülesannete täitmisel isiklikku sõiduautot riikliku registreerimismärgiga 00QQQ. Tööandja maksis töötajale 2006. hüvitist ilma arvestust pidamata järgmiselt:
jaanuaris 600 kr,
märtsis 1000 kr,
aprillis 1000 kr,
mais 1000 kr ja
augustis 1200 kr, kus tööandja maksis 200 kroonilt tulu-ja sotsiaalmaksu, s.t. kajastas selle erisoodustusena vormi TSD lisas 4.
Veebruaris pidas Mark Kuld oma sõitude kohta arvestust ja talle maksti hüvitist 1800 kr.

Alates 2006. a oktoobrist kasutab töötaja teist sõiduautot, mille registreerimismärk on 11ZZZ ja nüüd peab ta sõiduauto kasutamise kohta arvestust. Oktoobrikuu eest saab Mark Kuld hüvitist 2000 kr, novembri eest 1300 kr ja detsembrikuu eest 2100 krooni, mille puhul tööandja maksab erisoodustust 100 kroonilt. Detsembrikuu eest makstakse hüvitis välja detsembris.

2. AS Lumi maksab oma puudega töötajale Britta Võti alates 01.07.2006 hüvitist sõitudeks töö- ja elukoha vahel. Britta Võti kasutab selleks isiklikku mootorsõidukit, mille registreerimismärk on 88SSS ja peab nii elu- ja töökoha vaheliste sõitude kui ka tööülesannete täitmisega seotud sõitude kohta arvestust. Britta Võti saab juulikuu eest 1900 kr, augusti eest 2000 kr, novembri eest 900 kr ja detsembri eest 2400 kr, kus 400 kr on erisoodustus, millelt tööandja maksab tulu-ja sotsiaalmaksu. Detsembrikuu eest makstakse hüvitis välja jaanuaris.

3. AS Lumi juhatuse liikmele Peeter Talvele maksti 2006.a hüvitist isikliku sõiduauto (riikliku registreerimismärgiga AU 001) kasutamise eest ilma arvestust pidamata järgmiselt: augustis 1200 kr ja septembris 1000 kr (kokku 2200 kr).
Peeter Talv ei täitnud määruse nr 164 § 3 lõikes 2 esitatud tingimust ja jättis hüvitise maksjale, AS-le Lumi teatamata, et teine tööandja juba maksab talle ilma arvestust pidamata 1000 kr kuus. AS Lumi deklareeris vormil INF 14 väljamakstud 2200 kr ja üle piirmäära makstud 200 kr ka vormi TSD lisas 4. Kuigi Peeter Talv sai augustis AS-lt Lumi hüvitist 1200 kr, siis augustis ja septembris kokku väljamakstud hüvitis (2000 kr) on isiku tulu, mida Peeter Talv peab deklareerima oma 2006.a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Piirmäära ületavalt osalt, 200 kroonilt, on AS Lumi juba tulu-ja sotsiaalmaksu tasunud ja seda Peeter Talv oma füüsilise isiku deklaratsioonis näitama ei pea.

2007. aasta 10 aprilliks esitab AS Lumi maksuhaldurile deklaratsiooni vormil INF 14 ja kajastab 2006. a makstud isikliku sõiduauto hüvitise järgnevalt:

ISIKLIKU SÕIDUAUTO HÜVITISE DEKLARATSIOON
2006. aasta

Hüvitise saaja : Makstud hüvitis

Jrk (1) : Ees- ja perekonnanimi (2) : Isikukood (3):
1000 kr(arvestuseta) kohta (Summa kroonides (4), Kuude arv (5)):
2000 kr(arvestusega) kohta (Summa kroonides (6), Kuude arv (7)):
Sõiduauto riiklik registreerimismärk (8)

1. Mark Kuld : XXXXX : 4800 : 5 : 1800 : 1 : 00QQQ
2. Mark Kuld : XXXXX : _ : _ : 5400 : 3 : 11ZZZ
3. Britta Võti : YYYYY : _ : _ : 4800 : 3 : 88SSS
4. Peeter Talv : CCCCC : 2200 : 2 : _ : : _ : AU001

september 2006