Artiklid
- Üksikasjad
Katrin Uudeküll
rahandusministeeriumi makromajanduse talituse analüütik
Kiired muutused tööturul on töötajate seisukohalt olnud positiivsed, põhjustades samal ajal enamiku tegevusalade tööandjatele tõsist peavalu. Suur hulk inimesi on töö leidnud ja jõudsalt on kasvanud sissetulekud.
Ettevõtete jaoks on aga oskustööliste leidmine või kinnihoidmine muutunud keeruliseks. Tööjõukulud kasvavad hoogsalt. Kas kiire palkade ning tööga hõivatute arvu kasv on siis hea või halb? Pigem ikka hea.
Tootlikkuse osas Euroopa Liidu viimased
Eesti probleemiks on madal tootlikkus. Töötajate tootlikkuse tasemelt oleme Euroopa Liidus viimaste seas, põhjuseks Eesti ettevõtluse senine rõhuasetus odaval tööjõul.
Seoses mitmete riikide tööturgude avanemisega on palgatasemete ühtlustumise protsess paratamatu. Seetõttu tuleb ettevõtetel kiiremas korras tegutseda tehnoloogia uuendamise ja töö tulemuslikkuse suurendamise suunas, millele seni ei ole tähelepanu pööratud.
Üha teravama löögi alla satuvad need ettevõtted, mille tegutsemine põhineb odaval tööjõul ja kus töökorraldus on ebaefektiivne. Neid puudusi tuleb lihtsalt märgata ja leida optimaalsed ning kaasaegsed lahendused.
Välismaal töötamise kogemus on suur väärtus
Ettevõtjatel tuleks ära kasutada hea haridusega ning välisriigi kogemusega inimesi. Nemad on näinud, mis on optimaalne ja mis on kaasaegne. Seejuures toob kasulike teadmistega inimesele makstav palk ettevõttele ringiga tagasi mitmekordselt kasvava tulu.
Selliseid nutikaid inimesi võib veel isegi kohapealt leida, mõned on juba tagasi tulnud ja otsivad oma teadmistele rakendust - seda muidugi väärilise tasu eest.
Hariduse ja oskuste omandamine on inimese jaoks investeering, mis otsib tasuvuspunkti nagu iga teinegi investeering.
Enam ei koputa kümned töötud ettevõtete ustele, et töökoha pärast konkureerida. Ettevõtjal tuleb ise aktiivne olla ja võimalusi otsida.
Mitmed ettevõtted on teinud edukalt koostööd tööturuametiga, mis pakub võimalust töötajate ümber- ja täiendõppeks - tööandjale sobivalt.
Koostööd võib teha ka kutsekoolidega, kust sirguvad mitmete valdkondade oskustöölised ja spetsialistid. Üheskoos võib reklaamida erialasid, üheskoos võib korraldada praktikat. Kindlasti on juba praegu sellel alal positiivseid näiteid, kuid selline suhtumine peab muutuma tavaks.
Eestis on vähe levinud ka paindlikud töövormid. Üks võimalus on paindliku ajaga, näiteks osaajaga töötamine. Kui Euroopas töötab osaajaga keskmiselt 18-20 protsenti töötajatest, siis Eestis vaid 8 protsenti.
Osaajaga töötamise võimalus on oluline ennekõike laste eest hoolitsemise kohustusega emadele. Osaajaga töö toob lastekasvatamise kõrvalt vaheldust ja rakendust varem õpitud erialale, mõnel määral perekonnale lisasissetulekut ning samal ajal jätab piisavalt aega lastega tegelemiseks.
Paindlikkus aitab tööjõu puudust leevendada
Samuti muudab osaajaga töö mitmekesisemaks nende pensioniealiste inimeste elu, kellel tervis ei võimalda täiskohaga tööl käia. Osaajaga töötamise võimalust otsivad ka õppivad noored, et hankida esimesi töökogemusi ning teenida raha elamiseks. Kõik need inimesed on potentsiaalne tööjõud, keda pole majanduse edasiviimisel seni piisavalt rakendatud.
Kitsaskohti on Eesti tööturul veelgi. Näiteks on Eestis puudulik või lausa olematu maakonnasisene ühistranspordi korraldus, mis võimaldaks käia tööl kodust kaugemal.
Hulgaliselt on puudu lasteaiakohti ja väljatöötamata on usaldusväärne lapsehoidjate süsteem. See on emade tööelus osalemisel suur takistus.
Ammustest aegadest on madal maine nii tööturuametil kui ka kutsekoolidel, kuigi viimasel paaril aastal on tehtud jõudsaid edusamme. Tööturuamet on muutunud passiivsest töötu abiraha maksjast aktiivseks tööturuteenuste pakkujaks, kes otsib ise koostöövõimalusi koolide, ettevõtete ja omavalitsustega.
Eelpool nimetatud puudustega tegelemiseks on praegune kiire majanduskasvu aeg ideaalne. Head ajad ei kesta igavesti. Ärme jääme loorberitele pikalt puhkama, märkame kitsaskohti ja tegeleme nendega kohe.
Kaua tööta olnud jõuavad tagasi tööturule
Soodsate majandusarengute taustal on oluliselt suurenenud nõudlus töötajate järele. Seetõttu on tööd leidnud isegi madala kvalifikatsiooniga rohkem kui aasta tööd otsinud inimesed.
Samuti on töö leidnud paljud mitte-eestlasest töötud, kes seni on eesti keele mitteoskamise tõttu olnud tööturul kehval positsioonil.
Tööturu head arengud on jõudnud Tallinnast kaugemale. Näiteks on tööle suundunud või tööturuameti tegevuse abil aktiivseks muutunud tuhanded heitunud, kes olid kaotanud lootuse tööd leida. Sellesse rühma kuulusid tavaliselt eestlased Lõuna- ja Lääne-Eestist.
Töö leidmise võimalusi on tublisti parandanud naaberriigi Soome tööturu avanemine alates käesoleva aasta maist, mis on kaasa toonud töötajate massilise lahkumise Eestist väljapoole.
Selle põhjuseks on kaks-kolm korda kõrgem palgatase, mis vabastab paljud kehvade töötingimuste ja väikese palgaga inimesed sundseisust ning võimaldab teha igapäevaeluks vajalikke elementaarseid investeeringuid - eluase, remont, kodumasinad, transpordivahend jne. Ei midagi luksuslikku.
Muidugi eelistaksid paljud neist siiski Eestis kodu ja pere lähedal töötamist, kui vaid palk ja töötingimused inimväärsele tasemele jõuaks. Lisaks on lahkujate seas palju noori.
Maakondade lõikes on kõige madalamad palgad Ida-Virumaal, Valgamaal, Põlvamaal, Võrumaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal, moodustades vaid 74-79% Eesti keskmisest palgast. Rahaliselt tähendab see ca 7000kroonist brutopalka, millest tuleb maksud veel maha võtta.
Tegevusaladest on madalad palgad hotellides ja restoranides, moodustades vaid 63 protsenti Eesti keskmisest, rahalises arvestuses ca 5700 krooni brutopalka, millest jällegi tuleb maha arvestada maksud.
Põllumajanduses moodustab keskmine palk ca 70 protsenti Eesti keskmisest palgast.
Omanikuliigi järgi maksavad kõige väiksemat palka kohalikud omavalitsused - keskmiselt 86 protsenti Eesti keskmisest.
Tegemist on olulise teguriga regionaalarengu küsimuste lahkamisel. Tuleks rohkem mõelda sellele, millist tasu me maksame inimestele, kes on regionaalse arengu elluviijad.
- Üksikasjad
Tõnu Vare
tööinspektsiooni nõunik
Töövaidluskomisjonis nõutakse saamata palka ja lõpparvet - peaaegu kõik esitatud avaldused sisaldavad rahalisi nõudeid (mullu 98%). Kümne aastaga on esitatud kokku ligi 33 000 avaldust.
Avalduste arv on viimaseil aastal vähenenud. Üheks põhjuseks võib olla seadusekuuleka(ma)te tööandjate lisandumine. Tööseadused on läbi aastatepikkust settimist ja ümbertegemist paika loksunud, mängureeglid on selged ja tööandja saab aru, et neist möödavaatamisega kaugele ei jõua. Küllap on suurenenud töötajate teadlikkus seadustest ja mõnigi tüliõun jääb küpsemata.
Ehk mõjub viimase aja vähenemisele (tänavu esimesel poolaastal koguni viiendiku võrra) ka see, et sellest aastast ei lahenda töövaidluskomisjonid enam vaidlusi summas üle 50 000 krooni.
Nõuete spekter on lai ja kirju nagu tööelu ise
Kõige enam nõuavad töötajad ettevõttelt või asutuselt saamata palka, lõpparvet ja töölepingu lõpetamise hüvitist. Need on töötaja jaoks olulised nõuded, see on tema saamata raha, mis on seadustega ette nähtud.
Näiteks mullu oli saamata palga, lõpparve ja töölepingu lõpetamise hüvitise nõudeid kokku 2268. Varasemaga võrreldes on neid nõudeid vähemaks jäänud.
Teisel kohal ses halvas pingereas on tööraamatu või lõpparve kinnipidamise hüvise nõuded, mille arv on kolmandik (mullu 929) esigrupi omast. Veel vähem on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudeid (663).
Tööandjate nõuded käsitlevad peamiselt töötaja tekitatud materiaalset kahju (mullu 55, tunamullu isegi 71 nõuet).
Enim töövaidlusi on pealinnas - kokku ligi 14 000 avaldust - ja Ida-Virus - 4400. Suhteliselt palju on olnud avaldusi Tartumaal (ligi 3900) ja Saaremaal (üle 2100).
Töövaidluskomisjonid asendavad kohtuid
Seaduste rakendamine toob kaasa eriarvamusi. Kohtus venis vaidluse lahendamine kuude, isegi aastapikkuseks. Seepärast hakati otsima muud seaduslikku võimalust lahendada töövaidlusi lihtsamalt ja kiiremini, kas töökohtutes või töövaidluskomisjonides. Kuna töökohtute loomine oleks eeldanud kogu kohtusüsteemi muutmist, siis langes kaalukauss töövaidluskomisjonide moodustamise kasuks.
Töövaidluskomisjon on olnud ja on ka edaspidi vajalik institutsioon töövaidlusi lahendava organina. Aeg-ajalt on tõstatatud küsimus, kas Eesti riik ei vajaks eraldi töökohtuid. On avaldatud mõtteid, et töövaidluste lahendamine komisjonis võiks pigem toimuda vaidlevate poolte lepitusena. Komisjonide tegevust ei saa aga lõpetada enne, kui asemele ei ole pakkuda midagi paremat.
Töövaidluskomisjoni otsuse peale pöörduvad kohtusse vaid üksikud töötajad. Seega on komisjonid teinud tänuväärset tööd töövaidluste lahendamisel - abi on saanud tuhanded töötajad.
Kümme aastat töövaidluskomisjone
- Eestis on 14 töövaidluskomisjoni, neist Tallinnas ja Harjumaal 3, Ida-Virus ja Tartumaal 2. Need on ka piirkonnad, kus on kõige rohkem töövaidlusi.
- Kokku on esitatud ligi 33 000 avaldust, 95-97% töötajatelt.
- Esitatud avalduste poolest olid tippaastad 1998 ja 1999 enam kui 4000 avaldusega, kõige vähem avaldusi oli 1997 - ligi 2700, viimaseil aastail on neid 3000-3500 vahel.
- Kõige enam nõuavad töötajad ettevõttelt või asutuselt saamata palka, lõpparvet ja töölepingu lõpetamise hüvitist.
- Tööandjate nõuded käsitlevad peamiselt töötaja tekitatud ainelist kahju.
- 2005. a lahendati 2339 avaldust, neist rahuldati täielikult 1187 ja osaliselt 736.
Allikas: tööinspektsioon
- Üksikasjad
Merike Lees
Järjest enam tööandjaid pakub koolilaste vanematele 1. septembril soodustusi või vaba päeva.
Auma Expo annab kõigile põhikooliastmes õppivate laste vanematele 1. septembril vaba päeva. "See on kingitus, seda ei võeta mitte töötaja korralisest puhkusest maha," kinnitas Auma Expo personalijuht Eve Veevel. Vaba päeva pakutakse tänavu kolmandat korda ja seni ei ole Veeveli sõnul veel ükski lapsevanem seda kasutamata jätnud.
Võimalust kooliõpilaste vanematele saada 1. september vabaks pakub ka OÜ Monex. Kuna meie 45liikmelises kollektiivis väga palju kooliealiste vanemaid ei ole, pole me siiani pidanud vajalikuks tarkusepäeva muudmoodi tähistada, nentis Monexi personalijuht Piret Veensalu. See päev loetakse tööaja sisse ja sisuliselt on see tööandja kingitus kooliminejate lapsevanematele
Seda ohtu, et 1. septembril kontor tühjaks jääb ja pole kedagi objektile saata, Veevel ei näe. Praegu on Auma Expos töötavad inimesed veel nii noored, et enamik nende lapsi käib alles lasteaias. Vaba päeva saamine seotud siiski klausliga, et "kui tööd ei ole". Kui on tööd, saab võtta pool päeva vabaks, nii et töö saaks enne tehtud, selgitas Veevel.
OÜ Balti Spoon kinkis tänavu esimesse klassi minejatele ranitsa. "Tahame oma töötajaid säästa murest, kust saada hea ja kvaliteetne koolikott," märkis firma personalijuht Helo Tamme.
Kõigile esimesse klassi minevatele lastele on Balti Spoon varunud erinevad koolikotid: roosakad ja õrnalt helesinised tüdrukutele ning tumedamad poistele. Ühe koti hinnaks kujunes 800 krooni, kuid see-eest peab see kott vastu mitu aastat, kinnitas Tamme.
Siiski umbes pooltes Äripäeva küsitletud ettevõtetes ei pöörata 1. septembrile tähelepanu. Ühed tõid põhjuseks, et töötajad on nii noored, et neil polegi veel lapsi või on need eelkooliealised, teised ettevõtted ei olnud seda teemat tähtsustatud. "Meie töötajad on sellises eas, et nende lapsed on juba suured ja kuna koolis käivaid lapsi on nii vähe, ei ole see teema aktuaalne," ütles ASi Viru Õlu personalijuht Kätlin Vanda.
Seda, miks tööandjal üldse on vaja töötaja lapse kooliminekule tähelepanu pöörata, põhjendas Helo Tamme olukorraga Eesti tööjõuturul, kus kõik tööandjad peavad üha rohkem jõupingutusi tegema ning mõtlema, mida töötajatele pakkuda, et nad konkurendi juurde või välismaale ei läheks.
- Üksikasjad
Väino Linde
Riigikogu õiguskomisjoni esimees
Miks sätestab seadus, et puhkusetasu tuleb töötajale välja maksta enne puhkuse algust?
Puhkuseseaduse N 24 lg 1 sätestab tööandjale kohustuse töötajale puhkusetasu täies ulatuses väljamaksmiseks hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Tegemist on tööandjate jaoks imperatiivse sättega, millest erandi kehtestab ainult sama seaduse N 24 lg 3 (ainult kollektiivlepingus sätestatud tingimustel ja korras).
Olen arvamusel, et selline säte on põhjendatud ja vajalik ühe olulise sotsiaalse garantiina töötajatele. Kuivõrd puhkusele jäädes on sellisel juhul töötajal võimalik kindel olla kõigi oma rahaliste vahendite õigeaegsest laekumisest ning võimaldab isikul seega paremini puhkust planeerida ja kasutada ning oma tegeliku rahalise seisu üle arvestust pidada.
Sellega ei rikuta minu arvates mingil viisil kellegi õigusi ja probleemi kui sellist siinkohal ei näe. Küll aga möönan, et kindlasti on alati neid kergemeelseid, kes võivad end ka puhkuse ajal nii-öelda lõhki kulutada.
Võin lisada, et tööandjale oleks vastupidiselt kõige kasulikum hoopis, kui puhkusetasu saaks töötajale välja maksta hilisemalt (kas või pärast puhkust!) ja väikeste osade kaupa.
- Üksikasjad
Lauri Matsulevitsh
Börsifirmade juhtide palkade avalikustamine võib jääda hirmu taha, et palgainfot kasutavad töötajate ülemeelitamisel ära konkurendid.
Kui praegu avaldavad börsifirmad kõigi juhtkonna ja nõukogu liikmete palkade kogusumma, siis sel aastal kehtima hakanud hea ühingujuhtimise tava sätestab juhtide ja nõukogu liikmete töötasude personaalse avaldamise. Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitis, muud talle makstavad hüvitised ning preemiasüsteem avaldatakse emitendi veebilehel. Samas, kui on esitatud põhjendused, võib hea tava täitmisest loobuda.
Tallinna börsi juhataja Kaidi Ruusalepp meenutas, et kõik ettevõtted, kes hea ühingujuhtimise tava kooskõlastamiseks oma vastuse saatsid, võtsid ka palgateemal sõna ning ühe argumendina toodi välja, et palgainfo detailne avaldamine annab olulist informatsiooni konkurentidele. "Emitendilt ei saa nõuda suuremat läbipaistvust, kui see on tavaks konkreetses majanduskeskkonnas," tähendas Ruusalepp. "Võtmetöötajate ülevõtmispakkumisi tehakse iga päev. Kui on avaldatud võtmetöötajate palganumbrid, on ülevõtmispakkumisi seda lihtsam teha."
Kui viis aastat tagasi olid ärisaladuseks rohkem äriideed, siis praeguses tööjõuturu situatsioonis on börsijuhi sõnul eduka äri aluseks professionaalsed töötajad. "Seetõttu on ärisaladuseks muutunud ka töötajate palgad ja muud hüved ning seda ei saa ettevõtetele ette heita, et nad oma töötajaid igal võimalusel hoiavad."
Eesti Telekom on otsustanud head ühingujuhtimise tava põhimõtteliselt järgida, kuid personaalseid palku siiski ei avalikustata. "Nõukogu, kelle ülesanne on kaitsta ettevõtte huve, ei näinud, et palkade avalikustamisest oleks ettevõttele kasu. Pigem tekib kõmu selle asja ümber," nentis Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik.
"Leian, et ühiskonnas võiks siis olla juba kõikide inimeste palgad avalikud," viitas Männik Rootsile, kus tuludeklaratsioonid on avalikud. "Praegu võtame välja pisikese osa ühiskonnast - börsifirmad - ja nende juhid siis peaksid oma palga avalikustama. Börsifirmasid on ainult käputäis, aga meil on Eestis sadu ja tuhandeid ettevõtteid, sealhulgas väga suuri," lisas ta.
Palgad on konfidentsiaalsed
Meelis Milder
Baltika juhatuse esimees
Ma ei arva, et tasude personaalne avaldamine mingit lisaväärtust tekitab, pigem vastupidi. On ju põhimõtteliselt kõigi töötajate tasud konfidentsiaalsed, miks siis börsiettevõtte juhatuse liikmete puhul peaks toimima teistsugune loogika. Samuti on ettevõtetel erinevad tasustamismeetodid.
Baltika pole veel teinud otsust, kas ta avaldab nõukogu ja juhatuse liikmete tasud personaalselt.
Kui me seda ei tee, siis kindlasti lisame omapoolsed põhjendused.
Börsifirmad ei pea häbenema
Kaidi Ruusalepp
Tallinna börsi juhataja
Ühel konverentsil küsiti riskikapitalistilt, millesse ta ettevõttes investeerib. Ilma pikema mõtlemiseta tuli vastus - inimestesse; ettevõtte juhtkonda.
Tugevat meeskonda tuleb osata hoida. Kui börsiettevõtete juhtidel on korralik palk ja eesmärkide täitmisega seotud kompensatsioonipakett, annab see investoritele nende investeeringu suhtes ainult kindlust juurde. Sellepärast arvan, et börsiettevõtted ei peaks häbenema rääkida, kuidas nad oma võtmetegijaid väärtustavad ja hoiavad.
Juhtimiskulud avaldada koos
Raul Puusepp
Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees
Üks asi on potentsiaalsete investorite või aktsionäride huvi ettevõtte juhtimiskulude vastu - ma ei näe probleemi rääkida aktsionäridele, millised on Tallinna Kaubamaja juhtimiskulud. Teine asi on konkurendi huvi konkureeriva ettevõtte palgatasemete vastu. Liiga detailseks minnes annab see informatsiooni, millest ettevõte pole huvitatud. Selles mõttes oleks loogiline avaldada juhtimiskulud koos.
Nõukogu kontrollib
Peeter Kern
Starmani juhatuse esimees
Aktsionäride kontroll juhtkonna palkade üle on olemas läbi nõukogu.
Nõukogu liikmed, kes esindavad aktsionäre, on teadlikud juhtkonna tasustamise tingimustest. Starman ei ole veel personaalsete palgaandmete avaldamise suhtes seisukohta võtnud. Praegu avaldame juhtkonna palgad kogusummana. Ma ei leia, et palkade eraldi väljatoomisest mingit kasu oleks.
Lehekülg 1528 / 1629
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee