Üksikasjad

Avaldatud: 30 jaanuar 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Äripäev

Merike Lees

Lapse haigestumisel võib hoolduslehele jääda ka töötaja, kellel endal ei olegi last, kuid kes hooldab näiteks lapse, õe või naabri last.

Alla 12aastase lapse hooldusleht väljastatakse tegelikule hooldajale, kinnitas haigekassa pressiesindaja Kadri Klettenberg-Paas. Hooldajaks võib osutuda vanaema, kelle enda lapsed on tööandja teada ammu täiskasvanud või tädi, kellel endal pole kunagi lapsi olnud ja kelle õe või vennalastest polnud tööandjal aimugi. Kõigil neil inimestel on õigus võtta hooldusleht, kui nad tegelikult hooldavad haiget last.

Sugulussidemed lapsega ei oma tähtsust - need ei tule ka tööandjale esitatud hoolduslehelt välja. Pere- või eriarstilt saadud hoolduslehel on kirjas nii hooldatava kui ka hooldaja isiku kood ja nimi, selgitas haigekassa klienditeeninduse peaspetsialist Lii Pärg.

Alla 12aastast last kodus põetades hüvitatakse hooldajale 100 protsenti ühe kalendripäeva keskmiselt tulust, mida arvutatakse eelmise aasta töötasu andmetelt korraga kuni kahe nädala ulatuses. Kui laps on haiglas, siis hüvitatakse 80 protsenti kalendripäeva tulust. Hooldushüvitist makstakse erinevalt haigushüvitisest esimesest päevast peale.

Hoolduslehele võib jääda ka isa, kelle naine on alla kolmeaastase lapsega kodus või alla 16-aastase puudega lapse hooldaja, kuid kes on ise haigeks jäänud ja ei saa lapse eest hoolitseda, selgitas Klettenberg-Paas. Sellisel juhul on isal või ka mõnel teisel hooldajal õigus saada hoolduslehe alusel hüvitist 80 protsenti kalendripäeva keskmisest tulust kuni 10 päeva eest.

Lisaks lapsele saab võtta hoolduslehe ka teiste haigete perekonnaliikmete - näiteks üle 12aastase lapse või haige vanema - kodus põetamiseks, kuid siis maksab haigekassa hüvitist vähem: ühe kalendripäeva eest 80 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest tulust ja seda kuni ühe nädala ulatuses.

Astri Grilli personalispetsialist Terje Solom tunnistas, et nende ettevõttes ei ole töötajad võtnud hoolduslehte teiste laste hooldamiseks, kuid tema ise on küll seda võimalust kasutanud ja lasknud oma laste hooldamiseks kirjutada vanaemale hoolduslehe.

"Töötajad ei tea sellisest võimalusest," arvas Solom. "Mäletan, et kui ma 1999. aastal arstilt vanaemale hoolduslehte küsisin, siis ta vaatas mulle küll imelikult otsa, kuid hiljem pole sellega probleeme olnud."

Solomi sõnul olid tema lapsed sageli haiged ja üksi poleks ta suutnudki neid töö kõrvalt põetada.

Personalivärbamisega tegelevale Baltiklaasi tootmisjuhile Arvo Plaadole oli üllatuseks see, et töötaja saab põhimõtteliselt ükskõik kelle last hooldada. Üllatus oli see vaatamata sellele, Plaado sõnul on nende ettevõtte töötajad väga hästi kursis kõige positiivsega, mis tööseadusandluses töötajatele on. "Ega mina ei vaidle selle vastu, et haige inimene peab kodus olema, aga ma olen ju näinud, kuidas kahenädalase haiguslehe võtnud inimesed linna peal töötavad," selgitas Plaado. Kergekäeliste haigus- ja hoolduslehtede võtmise ärahoidmiseks pandi Baltiklaasis aastapreemia sõltuvusse haiguspäevade arvust.

Tööandja peab edastama töötaja hoolduslehe haigekassale seitsme päeva jooksul alates hoolduslehe saamisest.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 jaanuar 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Gert D. Hankewitz

Sotsiaalministeeriumi plaan vähendada haigekassa panust ja suurendada tööandjate vastutust haigushüvitiste maksmisel ettevõtjate seas poolehoidu ei leia.

Kui praegu maksab alates teisest haiguslehe päevast hüvitist haigekassa, siis sotsiaalministeeriumi uue plaani kohaselt peaks see kohustus tööandjate kandma jääma. Mitu haiguspäeva tööandja hüvitada jääks, praegu veel kindel pole. Ettevõtjad ministeeriumi plaani ei toeta.

"Ühtegi varasemat sellist aktsiooni pole tööandjad toetanud," lausus kaubandus-tööstuskoja majandusosakonna juhataja Reet Teder. Tema sõnul on huvitav, et kui jutt läheb juba makstud maksule, unustavad riigiametnikud ära, kust see pärineb. "Praegune sotsiaalmaks tuleb juba tööandjatelt," selgitas ta, viidates, et tööandjate vastutus on juba piisavalt suur.

Samal seisukohal on ka Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov. "Me ei tohiks teha nägu, et meil on sotsiaalmaks, aga siis võtame mujalt veel raha juurde," kritiseeris ta ministeeriumi plaani.

Samuti ei saanud Jostov aru sotsiaalministeeriumi eesmärgist, et kui panna tööandjad rohkem vastutama, parandaksid nemad oma tööliste töötingimusi, et viimased vähem haigeks jääksid. "Eesti Põlevkivi on sertifitseeritud ettevõte ja töötajate terviste eest hoolitsemine on rahvusvahelistel standarditel," kinnitas ta.

Haglund Mööbli juhi Tarmo Talpsepa sõnul mõjuks tööandjate vastutuse suurendamisest paremini see, kui muuta haiguslehel olemine tasustatavaks alates kolmandast päevast, mitte teisest, kuna siis ei oleks töövõtjatel motivatsiooni olümpiamängude või maailmameistrivõistluste tarbeks haiguslehte võtta. "On teada, et haiguslehte võetakse kergekäeliselt," kinnitas ta ning jätkas, et tõhustada tuleks ka perearstide kontrolli, et nood niisama haiguslehte välja ei annaks.

Töötajate töötingimuste parandamise kohta ütles TalpUsepp, et töötingimuste parandamisest pole eriti võimalust mööda hiilida, sest seda nõuavad seadused. "Seda tehakse ka vastavalt võimalustele," lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul on ministeeriumil täielik õigus tööandjatelt rohkem raha nõuda. "Eelmisel aastal valitsus vähendas tööandja ja töövõtja maksukoormust," rääkis ta ning lisas, et kuna töötuskindlustusmakset vähendati, siis tahetakse seda summat korvata teise maksu tõstmisega. "Kui üht maksu alandasime, siis on meil õigus teist maksu tõsta," kinnitas ta.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 jaanuar 2006

• Palgaseadus
• Postimees

Kärt Anvelt, vanemtoimetaja

Tööandjad peavad läbimõtlematuks sotsiaalministeeriumi plaani panna neile kohustus maksta töötajate osa haiguspäevade eest, viidates, et tööandjale ei pakuta vastu ühtegi soodustust.

Sotsiaalministeerium avalikustas esmaspäevases Postimehes, et kuna haiguspäevadele kulub sel aastal juba ligi miljard krooni, võiks tööandja kinni maksta oma töötaja teise kuni kaheksanda haiguspäeva. Praegu tuleb see raha haigekassast.

Ministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul võtaks tööandja endale töövõimetushüvitiste maksmise puhul eelkõige suurema kohustuse parandada töötajate töötingimusi.

«Seega tahetakse inimeste haigusjuhte töötingimuste parandamise kaudu vähendada,» ütles Laasik. «Kui vaatame töövõimetushüvitisi, siis suure massi moodustavad lühikesed, viie- kuni kümnepäevased lehed. Nende seas on palju kahte tüüpi haiguslehti: külmetushaigused ja ülekoormussündroomid, mille sage põhjus on just halvad töötingimused.»

Samas kohustab töötervishoiuseadus juba viimased kolm aastat tööandjat jälgima töötingimusi.

Ette tehtud soodustus

Laasiku sõnul ei taheta tööandjat rohkem maksustada, seetõttu on tööandjaile juba ette tehtud soodustusi. «Eelmisel aastal vähendati töötuskindlustusmaksu poolelt protsendilt 0,3-le,» viitas ta.

ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi ei pidanud seda väidet tõsiseltvõetavaks. «Töötuskindlustusmaksu vähendati mitte selleks, et teha kingitus tööandjatele, vaid selleks, et sinna oli kogunenud kaks miljardit krooni. Halvematel päevadel on valitsusel võimalik seda maksu taas tõsta,» tuletas Veskimägi meelde.

«Kui tööandjad peavad hakkama maksma haigushüvitisi teisest kaheksanda päevani, tähendab see tööandjale kuni viiekordset maksutõusu. Järelikult pole sotsiaalministeerium põhjalikult analüüsinud,» viitas kiire arvutuse teinud Veskimägi.

Ka Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimehe Kadi Lamboti sõnul on sotsiaalministeeriumi pakutav idee toores. «Sama ütlevad kõik tööandjate keskliitu kuuluvad inimesed. Sellega me leppida ei saa,» kinnitasid nii Lambot kui ka Veskimägi.

Lisakoormus

Tallinna Piimatööstus pakub oma töötajaile võimalust käia ujumas, korraldab spordipäevi ja regulaarset arstlikku kontrolli. «Kompenseerime sporditegevust, kuid on selge, et töötajad jäävad ju ikka haigeks,» nentis Lambot. «Ühelt poolt tahab riik, et hakake ise raha maksma, kui inimesed haiged on, teiselt poolt ei pakuta tööandjale midagi vastu. Näiteks võiks ju vähendada erisoodustusi, et saaksime oma töötajate eest paremini seista.»

Lambot ei osanud eile veel öelda, milline on rahaline lisakoormus tema firmale, juhul kui töötajate haiguspäevad tuleks kompenseerida. «Aga arvan, et see tuleb päris suur. Nii et igal juhul on antud plaani puhul tegu kaudse maksu suurendamisega.»

Kui riigil pole raha haigushüvitist maksta, tuleks aastatel 2000-2004 haigekassa nõukogusse kuulunud Veskimäe hinnangul esmalt analüüsida haiglate majandamise efektiivsust.

Rohkem huvi

«Meil on praegu ühe voodikoha kohta kaks korda rohkem pinda kui näiteks Rootsis,» tõi Veskimägi välja ühe kuluallika. Teisena nimetas ta poliitilist soovimatust reformida kogu tervishoiusüsteemi.

Nii ongi Veskimäe sõnul kõige lihtsam tulla tööandjalt nõudma, samal ajal analüüsimata seda, kui palju tööandja koormus sellest tõuseb. Veskimägi sõnul peab riik hakkama tööandjatega läbi rääkima ning vastupakkumise tegema – näiteks vähendama sotsiaalmaksu.

Töötervishoiu ja haiguste ennetamisega tegeleva Medicover Eesti juht Tõnu Velt tunnustas tööandjaid kasvava huvi ja initsiatiivi eest hoolitsemisel töötajate heaolu eest. «Töötingimused on järjest paremad, nendesse investeeritakse ja otsitakse vajadusel ka professionaalset abi,» tõdes ta. «Väheses huvis ning teema tahtlikus eiramises tööandjaid küll süüdistada ei saa.»

Tööga seotud haiguste puhul näitab statistika Velti sõnul enim kahte diagnoosi – pikaaegsest käte sundasendist tekkinud karpaalkanalite sündroomi bürootöötajatel ja ka kassapidajatel ning müratekkelist kuulmislangust, mis esineb eelkõige näiteks ehitustöölistel.

Sotsiaalministeeriumi kava panna tööandjad maksma haiguspäevade eest jätaks erinevatel andmetel ravirahaks 300-400 miljonit krooni rohkem.

Kava suhtes on eri meelt ka poliitikud.

Töötaja ja haigused

Kuidas töötajat kontrollida

• Haigekassasse jõuab töövõimetusleht 1,5-2 kuud pärast inimese haigust ja haigekassa saab kontrollida vaid lehe vormistamise õigsust. Uue korra järgi saaks tööandja kahtluse korral, kas töötaja on ikka haige, teatada haigekassasse, kes omakorda uurib perearstilt, kas töötaja on võtnud töövõimetuslehe. Diagnoos avaldamisele ei kuulu. Ka tööandja ei saa patsiendi terviseseisundit teada, sest tegu on delikaatsete isikuandmetega.

• Kui tööandja näeb oma haiguslehel olevat töötajat tänaval jalutamas, saab ta helistada haigekassasse ning küsida, kas tegu pole mitte rikkumisega. Kuid ta ei saa uurida seda otse arstilt.

Põhilised ametihaigused

• Erinevad külmetushaigused: nohu, gripp, katarr, angiin. Üheks põhjuseks on küll teistelt saadud nakkus, kuid sotsiaalministeeriumi hinnangul on oluline ka töötingimuste parandamine: et tööruumid oleksid soojad ja tuul ei tõmbaks.

• Ülekoormussündroomid: seljavalu; õlavalu; valu kätes, näiteks randmetes. Ülekoormussündroom tekib sageli liinil töötavatel inimestel: põhjustab näiteks ebamugavas asendis asjade tõstmine lihasevalu.

Allikas: sotsiaalministeerium

Üksikasjad

Avaldatud: 23 jaanuar 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Agne Narusk

Eestis ei seisa üheski tööelu või koolitust reguleerivas seaduses punkti, et tööandja organiseeritud koolitus on töötajale kohustuslik.

Ühe erandina: kui koolitus toimub tööajal, mil tööülesandeid jagab tööandja, ei ole kuidagi võimalik mööda hiilida “tööülesandest” järgmised kaks tundi kedagi kuulates mööda saata (v.a ehk juhul, kui üritus on selgelt soovitusliku iseloomuga).

Paljud tööandjad lisavad töölepingusse punkti, mis nõuab koolitusele kulunud raha tagasimaksmist, juhul kui töötaja otsustab töölt lahkuda näiteks juba esimesel aastal. Koolituse kohustuslikkust aga näitavad lepingus vähesed töö-andjad, sest enamik neist lihtsalt ei kujuta ette, et leidub inimesi, kes keelduvad end täiendamast või midagi kasulikku juurde õppimast. Ilmselt samal põhjusel ei reguleeri küsimust ka ükski seadus, arvas ametiühingute keskliidu jurist Helve Toomla. “Mina küsiksin siinkohal vastu: kellele sa õpid? Töötaja peab olema huvitatud enese täiendamisest. Ja kui tööandja korraldab talle koolituse ja maksab selle kinni, peaks töötaja olema sellest ülimalt huvitatud. Ei saa olla nii nagu esimeses klassis, et õpid isale või emale,” ütles Toomla.

Terav küsimus

Koolitus tööajal on töökohustus. Aga kui see toimub väljaspool tööaega, soovitab jurist eelnevalt kokku leppida, kas see loetakse tööajaks ja makstakse kinni, kompenseeritakse vaba päeva (-tunniga) vms. “See on ala-lõpmata üks terav küsimus,” tunnistas Toomla.

Tööandjate keskliidu koolitusjuht Kristi-Jette Remi vastas samuti küsimusele küsimusega: “Kas tõesti keegi ütleb, et ta ei lähe koolitusele?”

Ja jätkas: “Kui koolitus toimub tööajal, on see tööalane asi. Siis on küsimus juba töötaja suhtumises. Kas ta sama rahulikult teatab ka, et ta lihtsalt tööle ei tule?” Koolitusjuhi kogemus näitab, et enamik ettevõtteid lahendab koolitusküsimuse töötaja töölepingus. Erandjuhud saab alati läbi rääkida. “Igal juhul on see positiivne nähtus, kui tööandja koolitab. Pigem tuleks teha probleem sellest, kui ei panustata töötajate arendamisse,” leidis Remi.

Tööandjate keskliidu infojuht Kadri Seeder lisas, et üsna levinud on koolitajatelt kinnituskirjade küsimine – tööandjad tahavad kindlad olla, et töötaja osales koolitusel.