Artiklid
- Üksikasjad
Kadri Lühiste, töötukassa nõunik
Kas vanemahüvitisest ehk emapalgast arvatakse töötuskindlustusmakse samuti maha? Kas kaotan lapsega kodus olles kindlustusstaais? Ehk nullib lapsega kodus olemine kogu eelneva staai?
Sarnaselt teiste riiklike toetustega ei peeta vanemahüvitiselt kinni töötuskindlustusmakset. Lapsega kodus olemine ei nulli varem kogutud töötuskindlustusstaai. Kui enne lapsehoolduspuhkusele jäämist olete töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset näiteks kaks aastat, säilivad need kaks aastat kindlustusstaai. Küll ei teki vanemahüvitise saamise ajal kindlustusstaai juurde, sest kindlustusstaai arvestatakse ainult selle aja eest, mil kindlustatu on töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset.
Kas soodus- ja vanaduspensioni saaja peab oma pensionist maksma töötuskindlustusmakset? Kas töötava pensionäri töötasust läheb maha ka töötuskindlustusmakse?
Töötuskindlustusmaksega on maksustatud ainult kindlustatu töötasu. Riiklikelt toetustelt ega pensionidelt, sealhulgas vanaduspensionilt ja soodustingimustel määratud vanaduspensionilt ei pea töötuskindlustusmakset tasuma.
Vanaduspensionieas töötaja ei ole töötuskindlustuse seaduse järgi kindlustatu. See tähendab, et juhul, kui vanaduspensioniikka jõudnud inimene töötab, ei pea tema töötasult maksma töötuskindlustusmakset ja tal puudub töötuks jäädes ka õigus töötuskindlustushüvitisele. Samuti ei ole kindlustatu töötaja, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension. Aga kui isikule on määratud soodustingimustel vanaduspension ja ta töötab, siis on ta kindlustatu ja tema töötasult tuleb maksta töötuskindlustusmakset kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni.
Mida tehakse minu palgast maha võetud kindlustusmaksega siis, kui ma enne vanaduspensionile jäämist ei jää töötuks? Kas saan selle endale?
Kui kindlustatu pole enne pensionile jäämist olnud töötu, ei maksta talle pensioniikka jõudes tema kindlustusmakseid tagasi, sest töötuskindlustus ei rajane kogumise, vaid solidaarsuse põhimõttel. See tähendab, et kõik töötajad tasuvad töötuskindlustusmakset ja töötuse risk on jagatud nende kõigi vahel, sest töötamise ajal on võimatu ette prognoosida, kas konkreetne inimene jääb töötuks või mitte. Need inimesed, kelle tööandjatel läheb paremini ja kes ei koge töötust, maksavad solidaarselt oma töötuskindlustusmaksest kinni nende inimeste hüvitised, kes kaotavad töö näiteks tööandja pankroti või koondamise tõttu.
Väikefirma seitse töötajat on tasunud oma töötasust töötuskindlustuse kindlustusmaksed 2005. aasta eest ja nad on seega kindlustuse subjektid. Millised on kindlustatud isikute töötuskindlustushüvitused töökoha koondamisel? Milline on hüvitis ettevõtte likvideerimisel?
Töötuskindlustuse seaduse järgi ei saa töötuks jäämise korral töötuskindlustushüvitist vaid siis, kui vallandamise põhjuseks on töö- või teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotamine, vääritu või korruptiivne tegu, samuti kui töösuhe on lõpetatud poolte kokkuleppel või omal algatusel. Viimati mainitud juhtumil on siiski üks erand omal algatusel töösuhte lõpetamise korral on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui selle põhjuseks oli tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine. Kõigil teistel töösuhte lõpetamise juhtudel, ka töökoha koondamise või asutuse likvideerimise korral on õigus saada töötuskindlustushüvitist. Kuid hüvitise saamiseks peavad olema täidetud veel kaks põhitingimust: kindlustatu peab olema töötuna arvele võetud ja töötuna arvele võtmisele eelneva 24 kuu jooksul peab ta olema töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuud.
Kui küsija ei pidanud silmas mitte töötuskindlustushüvitist, vaid töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise maksmist, siis seda on tema töötajatel töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral võimalik saada. Seitsme töötajaga ettevõtte puhul on tegemist kollektiivse ülesütlemisega, kui töökohtade koondamise või ettevõtte likvideerimise tõttu lõpetatakse töölepingud vähemalt viie töötajaga. Sel juhul maksab töötukassa koondatud töötajatele töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist sõltuvalt nende pidevast tööstaaist antud tööandja juures ühe kuni kahe kuupalga ulatuses. Töötukassa makstava hüvitise võrra vähendab tööandja omalt poolt makstavat töölepingute kollektiivse lõpetamise hüvitist.
- Üksikasjad
Helve Toomla, ametiühingute jurist
Töötan riigiasutuses juba kümme aastat. Eelmisel aastal jäin lapsehoolduspuhkusele ja minu asemele võeti uus inimene. Talle määratud töötasu erineb minu omast. Kas on õigus määrata asendajale kõrgem töötasu, kui mõlema inimese ametijuhend on ühesugune? Kas tööle tagasi minnes on ka minul õigus nõuda kõrgemat töötasu?
Ühesuguste tööülesannete täitmisel võivad palgad olla erinevad nii avalikus teenistuses kui ka töölepingu alusel töötavatel inimestel, kuna töö tegijad on erinevad oma oskuste, kvalifikatsiooni, kohusetundlikkuse, suhtlemisoskuse, töökogemuste ja palju muu poolest. Tööandja või asutus võib asendajale kõrgemat palka maksta, see ei ole keelatud. Pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu võib ka küsija kõrgemat palka taotleda, kuid nõudeõigust üksnes selle tõttu, et asendaja töötasu oli kõrgem, tal ei ole.
Töötan töölepinguga riigiasutuses. Olen 65-aastane ja töötanud samas asutuses veidi üle kümne aasta. Kui mind vanuse tõttu koondatakse, siis mitu kuud peab mulle sellest ette teatama ja mitme kuu eest makstakse kompensatsiooni?
Töölepingu lõpetamine koondamise tõttu on üks lepingu lõpetamise alus, vanus teine. Koondamine on lubatud siis, kui väheneb töömaht, töö korraldatakse ümber või lõpeb töötaja töö mingil muul põhjusel. Sel juhul tuleb töötajale, kelle tööstaa tööandja juures on üle kümne aasta, eelseisvast koondamisest vähemalt neli kuud kirjalikult ette teatada.
Kui teatatakse vähem, tuleb tööandjal vähem teatatud aja eest maksta hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati.
Lisaks etteteatamistähtaja rikkumise hüvitusele tuleb sellise staaiga inimesele töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu maksta hüvituseks neli keskmist kuupalka.
Vanuse tõttu kellegi töölepingut enam lõpetada ei saa, sest see oleks töötaja diskrimineerimine ehk ebavõrdne kohtlemine vanuse tõttu. 8. veebruaril muutis riigikogu töölepingu seadust nii, et see töölepingu lõpetamise alus on nüüd kehtetu.
- Üksikasjad
Merike Lees
Palgatõus toimib motivaatorina kuni 20 000kroonise kuupalgani, sealt edasi ei ole palgatõus töötajale enam motivaator.
Üheks töötaja motiveerimiseks on ratsionaal-majanduslik lähenemine ehk maksa head palka, siis on töötaja rahul. "Inimesed tahavad saada rohkem palka ja alati, kui palk tõuseb, tõuseb ka motivatsioon," kummutas ASi Tavid nõukogu esimees Alar Tamming Äripäeva seminaril "Kuidas hoida head töötajat, kui tööturg on ahvatlusi täis?" väite, et raha ei motiveeri inimest.
Tema sõnul on teaduslikult tõestatud, et selline palgatõus toimib 18 000-20 000 kroonini. Üle selle motivatsioon enam ei tõuse. Töötaja ise võib väita, et palk teda endiselt motiveerib ja ta tahab küll kogu aeg juurde saada ja teenida rohkem kui 20 000 krooni, kuid palgatõusu korral tööle pühendumine ei suurene. Motivatsioonitõus on ajutine, see kestab üheksast kuust aastani, mitte rohkem, nentis Tamming.
Sama uuring leidis ka, kui omanikul on koos 50 miljonit krooni, siis saab ta kõik oma vajadused, milleks ta raha tahtis teenida, rahuldatud. Edasi on kaks teed, kas jätkata teenimist 100, 500 miljonini või leida elus uusi väljakutseid, ütles Tamming.
Töötajaid motiveerib töökohta vahetama väikegi palgavahe. A-Selveri teenindusdirektor Kadi Kütt tõdes, et neilt lahkus töötaja, kellele pakuti 200 krooni kõrgemat põhipalka.
Tammingu sõnul on töötajatele oluline hoolimine ja hoolimist peab olema tunda ka palgaga. Tavid hoiab oma töötajate palgad 15-20% kõrgemal oma tööstusharu keskmisest. Samas on kõigi töötajate palgad avalikud, kõigile peab olema teada, mille alusel nende palk tekib. See ei tähenda palkade ühtlustumist. "Juhtkonna ja töötaja palgaerinevus on kümnekordne, kõik teavad ja aktsepteerivad seda," ütles Tamming.
Tammingu sõnul tuleb töötajate motivatsiooni juures arvestada ka sellega, et inimene on sotsiaalne loom, kes tahab käia tööl suhtlemas. Seega peab töö võimaldama ka suhelda. Tammingu sõnul peaks tööaeg sisaldama kaks osa tööd ja üks osa sotsiaalset suhtlemist. Kui töötajatel suhtlemiseks aega ei jää, on tegu diktaatorliku firmaga, kui on liiga palju suhtlemist, ei tule tööst midagi välja, selgitas Tamming.
Preemia maksmiseks on firmas tugev töötajate ootus. Kuid iga hea sooritus ei pea saama tasustatud. Tavidis premeeritakse 3. või 5. või 7. head sooritust, jõulude ja jaanipäeva preemiat ei maksta.
Tavapäraselt ollakse harjunud, et inimene teeb head tööd ja saab preemiat. Tavidis tehti vastupidi, võeti viletsamad töötajad ja anti neile preemiat. Tulemuseks oli see, et preemiat saanud töötaja hakkas oma tööd parandama, et preemiat õigustada ja nüüd oleme me nendega väga rahul, rääkis Tamming.
Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid tegureid, mis neid motiveerivad, seega tuleb läheneda igale inimesele individuaalselt, nentis Tamming. Sama soovitas ka Meta-Profit OÜ treener-konsultant Alexander Kotchubei.
"Ma alustan päeva sellega, et tuua oma töötajale sära silmisse: räägin naljalugusid, filosoofilisi lugusid - teen individuaalset käivitamist," ütles Kotchubei. Kui sellega ei tegeleks, ega siis kohe midagi ei juhtuks, varsti aga küll.
Töötajad vajavad kiitmist, kuid siin tuleb olla ettevaatlik. Töötaja leiab, et sa kiidad teda - järelikult tahad midagi saada, hoiatas Kotchubei.
Töötajatele teeb rõõmu ka uus mänguasi, mõne uue asja ostmine või kinkimine, sest kui tööandja annab midagi, siis see näitab töötajale, et temast hoolitakse, rääkis Kotchubei.
Tegele inimesega
Kadi Kütt
A-Selveri teenindusdirektor
Kui tööle tuleb uus inimene, siis tegele temaga. Uus töötaja vajab tuge. Ei piisa, kui laseme töötajal paberid läbi lugeda. Oluline on töötaja orienteerimine ehk eesmärgistatud ja sihikindlad tegemised, et töötaja kohaneks ja orienteeruks ning hakkaks võimalikult kiiresti tulemust andma.
Sisseelamisprogramm on kõigile uutele töötajatele ja neile, kes liiguvad firma sees ühelt ametikohalt teisele. Sisseelamine algab juba töötaja värbamisel ja valimisel - kuidas me räägime oma eesmärkidest, personalipoliitikast, väärtustest. Spetsialistide ja juhtide puhul võib sisseelamiseks kuluda kuni aasta. Sisseelamisprogramm võiks kesta katseaja lõpuni. See on aeg, mille jooksul töötaja saab aru, kas talle meeldib, ja juht saab aru, kas talle sobib.
Sageli juht unustab uue töötaja, kuigi sel ajal peab teda eesmärgistatult aitama. Info on üks olulisemaid komponente.
Infopuudus tekitab vastuseisu. Ülesanded ja eesmärgid peavad olema täpselt kirja pandud. See teeb asja lihtsamaks. Juhtidel pole see oluline, aga töötajatele küll.
- Üksikasjad
Margo Jõgi
TÜ Õigusinstituudi 4. kursuse tudeng
Kui ma sõlmin suvel tööandjaga töölepingu kaheks kuuks, kas sel juhul on mul ka katseaeg?
Kuna seadus ei näe töölepingu sõlmimisel ette kohustuslikku katseaega, siis on ühest vastust võimatu anda.
Katseaja olemasolu ja pikkus sõltuvad suuresti tööandja praktikast ning eelkõige tööandja ja töötaja vahelisest kokkuleppest. Kui katseaega kohaldatakse, peab see olema töölepingus märgitud ning selle pikkus ei tohi ületada nelja kuud.
Silmas tuleb pidada, et katseaega ei rakendata alaealistele ning katseajal on töötajal kõik seadustest, haldusaktidest ning kollektiiv- ja töölepingust tulenevad õigused ja kohustused.
- Üksikasjad
Kadri Lühiste, töötukassa nõunik
Mis põhjusel on töötuskindlustushüvitise saamise eeldus töötuna arvelevõtmine?
Kuna olen sundkorras kindlustusmakset tasunud, siis järelikult peab olema mul õigus seda raha ka töötuks jäädes tingimusteta kasutada.
Töötuna arvelevõtmise nõuet on vaja kahel põhjusel. Esiteks on töötuna arvelevõtmist vaja, tegemaks kindlaks, et inimene on tööta ta pole tööga hõivatud, on kohe valmis tööle asuma ja otsib aktiivselt tööd. Teiseks pole töötuskindlustushüvitise maksmise eesmärk anda inimesele tingimusteta asendussissetulekut.
Töötuskindlustushüvitise maksmise eesmärk on toetada tööta jäänud inimese võimalikult kiiret töölenaasmist. Töötuna arvelevõtmise nõue tagab tööotsingute toetamise ja kontrollimise kaudu töötuskindlustushüvitise eesmärgipärase maksmise.
Kuhu tuleb viia töötuskindlustuse saamise avaldus ning mis dokumendid peavad kaasas olema?
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks tuleb minna tööturuameti piirkondlikku osakonda. Hüvitise saamiseks peab end tööturuameti piirkondlikus osakonnas töötuna arvele võtma ning täitma hüvitise taotlemise avalduse. Selleks peab olema kaasas pass või ID-kaart, samuti töö- või teenistussuhte lõpetamise alust ja aega tõendav dokument ja tööandja(te) tõend(id) taotlejale 12 viimasel töötamiskuul makstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta. Töö- või teenistussuhte lõpetamist tõendavaks dokumendiks on tööraamat, kanne töölepingus, töölepingu lisana vormistatud töölepingu lõpetamine, teenistusest vabastamise korraldus või käskkiri. Tööandja tõend makstud tasude ja töötuskindlustusmaksete kohta peab olema täidetud ametlikul vormil, mille leiab töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee.
Lehekülg 1552 / 1635
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee