Üksikasjad

Avaldatud: 23 jaanuar 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Olavi Kärsna
ettevõtluskonsultant

Mõned tegevuse ja vara firmasse üle kandnud FIEd on kurtnud, et kohalik maksuamet sunnib neid aasta sees endale palka maksma ega luba raha ettevõtlusest välja võtta ainult dividendina, sest töö tegemise eest peab ju palka maksma.

Kui lood on tõesti nii, siis on siin kohe mitu asja väga valesti. Sõna "töö" kasutatakse tihti ainult palgatöö, st töölepingu alusel tehtava töö tähistamiseks. Tööturuteenuste ja -toetuste seadus näiteks räägib kogu aeg tööst selle tähendust seletamata ning peab seejuures silmas ainult tööd töölepingu alusel.

Töö on aga tegelikult mitme tähendusega sõna, alates sellest, et füüsikateadus õpetab tehtud tööd välja arvutama ega kasuta mõõtühikutena hoopiski mitte kroone ja töölepingus sätestatud tingimustel arvesse võetud töötunde. Ka FIEd teevad tööd, samuti nagu firmade juhatuse liikmed, kelle kohta aga töölepingu seadus ei kehti. Tööd tehakse ka koduaias, selle eest mingit tasu saamata.

Firma ehk juriidilises sõnapruugis äriühing asutatakse ainult ühe eesmärgiga: teenida selle omanikele tulu. Kui firmal on üksainus omanik, siis teeb tema ka kõik firma tegevuse ehk endale tulu teenimisega seotud otsused.

Ainuomanik määrab ennast juhatajaks ning võib endale määrata tasu juhatamise eest, aga ei pea seda tegema. Äriseadustik ütleb, et juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannetele ja osaühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega.

Kui osanik otsustab, et aasta sees juhatamise eest tasu ei maksta, siis nii ka jääb, ja meil ei ole ühtki seadust, mis võimaldaks osanikku kohustada endale juhatamise tasu määrama.

Töölepingu seadus ütleb küll, et kui töövõtja tööandja heaks tööd teeb, peab töölepingu sõlmima ja töö eest töötasu maksma, aga ainuomanik ei saa ju iseendaga firma nimel selle juhatamise eest töölepingut sõlmida, isegi kui ta seda teha tahaks, sest töölepingu seadus seda ei luba. Seega ei ole ainuomanikust juhatajal palgaks nimetatava töötasuga mingit pistmist.

On küll räägitud-kirjutatud, justkui võiks maksuamet omanikelt nõuda aasta sees juhatamise eest tasu määramist ja kui seda ei tehta, inkrimineerida mingit keskmist, aga need on ainult luulud, mis ei põhine Eestis praegu kehtivatel seadustel.

Eriti kohatu on öelda, et dividendi puhul on tegemist maksustamisest kõrvalehoidmisega, sest dividendilt ei maksta sotsiaalmaksu.

Dividendi tulumaks on ju suurem kui palgalt makstav, ja kui räägime ainuomanikust, on ka firma poolt äramakstav dividendi tulumaks tema raha!

Iseasi muidugi, kas tasub kogu tulu dividendina välja võtta. Juhatamise tasu maksustatakse nagu töötasu (so palka), seega laekub selle eest omaniku nimele sotsiaalmaksu. Dividendilt sotsiaalmaksu ei maksta, kuid on asju, mida saab ainult sotsiaalmaksu eest.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 jaanuar 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

JURIST SELGITAB: Kui tööandja vahetub

Helve Toomla, ametiühingute jurist

•• Firma võttis üle teise firma kohustused ning töötajad. Kas uuel firmal on õigus vähendada töötajate tunnitasu (see muudab põhipalga väiksemaks)? Ning kas uues töölepingus peaks kirjas olema lisatasude suurus?

Töölepinguseaduse paragrahvi 6 alusel jäävad töölepingud täpselt senistena kehtima:

•• juriidilistest isikutest (aktsiaselts, osaühing jms) tööandjate ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel;
•• ametiasutuse hallatava asutuse funktsioonide täielikul või osalisel üleminekul teisele isikule, kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust;
•• majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele mis tahes õiguslikul alusel, kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust.

Kui aktsiaselts müüb maha ühe kaupluse ja see jätkab müügitööd, jäävad selle kaupluse töötajate senised töölepingud samadel tingimustel kehtima ka uue tööandja, s.t teise aktsiaseltsi või osaühingu juures. Töö-tajad jätkavad oma töö tegemist senistel tingimustel ja peavad saama vähemalt senist palka. Töölepingusse ja tööraamatusse tuleb teha ainult kanne uue tööandja nime kohta.

Uuel tööandjal ei ole õigust ühepoolselt muuta eelmise töö-andjaga sõlmitud töölepingut, ta ei saa vähendada selles kokku lepitud tunnipalka. Muudatusi saab teha üldjuhul ainult poolte kokkuleppel, s.t töötaja peab muudatustega nõus olema ja tingimuse muutmisele lepingus alla kirjutama.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 jaanuar 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Siiri Schneider
vandeadvokaat

Kui tööandja maksab osale töötajate hüvitist ärisaladuse hoidmise eest ja teistele mitte, siis kas on tegemist töötajate ebavõrdse kohtlemisega?

Ebavõrdse kohtlemise kohta on võimalik hinnangut anda siis, kui tutvuda kõigi hinnatavate töötajate töölepingute ja ametijuhenditega, st kas ja kui pika aja jooksul nad peavad ärisaladust hoidma ja mis on nende poolt hoitava ärisaladuse sisu. Näiteks kui kaks töötajat peavad töölepingu kohaselt hoidma ärisaladust Uainult töölepingu kehtivuse ajal ja neile saavad seoses tööülesannetega teatavaks samasisulised ärisaladused ning ühele töötajale makstakse tasu ärisaladuse hoidmise eest, teisele ei maksta, siis on põhjust uurida, kas tegemist ei ole ebavõrdse kohtlemisega.

Seadus ei kohusta tööandjat töölepingu kehtivuse ajal ärisaladuse hoidmise eest töötajale eritasu maksma, kuid töötaja on kohustatud hoidma tööandja ärisaladust, kui selline kohustus on kokku lepitud töölepingus. Eritasu maksmise kohustus on, kui töötaja ja tööandja lepivad kokku ärisaladuse hoidmises ka pärast töölepingu lõppemist.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 jaanuar 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Postimees

Agnes Kuus, reporter
Kärt Anvelt, vanemtoimetaja

Kuna haiguslehtedele kulub sel aastal juba ligi miljard krooni, siis tahab sotsiaalministeerium, et kolmandiku sellest maksaks kinni tööandja, kes saab ühtlasi seadusliku õiguse kontrollida, kas töötaja ikka on haige.

Haigekassa andmetel kasvab töövõimetushüvitiste, mille suurim osa on haigusleht, kulu igal aastal keskmiselt 10 protsenti, mis teeb üle saja miljoni krooni.

Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul on see tõsine probleem, et töövõimetushüvitisteks kuluv summa kasvab jõudsalt iga aastaga ning neelab suure osa ravirahast.

Laasik märkis, et summa suurenemise taga on ühest küljest üldine palgatõus, kuid teisalt on töötajad aasta-aastalt üha kauem haiguslehel. Kui mõni aasta tagasi oli keskmine järjest haiguslehel oldud päevade arv kümme, siis nüüd on see keskmiselt 12 päeva.

Võrreldes 2001. aastaga, mil inimesed olid töövõimetuslehel 6,3 miljonit päeva, kasvas haiguspäevade arv 2004. aastaks 7,3 miljonini. Mullused haiguspäevad on haigekassal veel arvutamata.

Olümpia ajaks haigeks

«Kasvu põhjuseks on see, et eakamad inimesed töötavad rohkem ja on ka kauem haiguslehel,» rääkis Laasik. Omaette probleem on haiguslehtede ärakasutamine lisapuhkepäevadeks. «Näeme, et teatud perioodil või nädalapäevadel, näiteks olümpiamängude või kartulivõtu ajal on haiguslehti rohkem võetud,» osutas Laasik.

Paraku on sellist ärakasutamist tema sõnul raske tõestada, sest haigekassa saab kontrollida vaid seda, kas haigusleht on õigesti vormistatud.

«Olen näinud oma praktikas sedagi, et äsja valudes olnud ja haiguslehe saanud inimene läheb kabinetist välja ning astub mööda koridori lauluga. Valu võib simuleerida, kuid arstil on seda väga raske tõestada,» ütles Laasik.

Postimehega rääkinud perearstide jutust jäi kõlama, et kuna nii arst kui ka patsient on mõlemad maksumaksjad, siis ei peaks kumbki pool olema huvitatud haige olemisest.

Haigushüvitistega seonduva saaks ühe anonüümsust palunud arsti sõnul lahendada nii, et arstiabi peaks osaliselt olema tasuline.

«See ei tähenda visiiditasu, vaid omaosaluse suurendamist, samal ajal kui vähendatakse sotsiaalmaksu,» rääkis ta. «See, kui suur see summa oleks, sõltub poliitilisest kokkuleppest. Ehk tekitaks just väljaantav raha motivatsiooni olla terve ja mitte lasta oma tervist käest – see tähendab tervislikke eluviise, liikumist, toiduvalikut jne.»

Tallinna Pirita perearsti Kaja Arbeiteri sõnul kohtab kahesuguseid patsiente. Ühed ei saa aru, et ägeda haigestumise puhul tuleks koju jääda ja mitte haigust edasi kanda.

«Kuid üksikud patsiendid on sellised, kes leiavad haiguslehele jäädes üha uusi ja uusi probleeme, et mitte haiguslehte lõpetada,» tõdes Arbeiter. «Perearst lähtub oma töös siiski usaldusest ja kogenud perearst tunneb juba oma patsiente ning teab, kas usaldada või mitte. Kui selgub, et patsient on kordki oma arsti usaldust kuritarvitanud, siis ei saa ta enam loota arsti heatahtlikkusele.»

Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul kipuvad inimesed «väga haigeks» jääma ka siis, kui saavad koondamisteate. Kuna haiguslehele pole diagnoosi märgitud, siis ei saa tööandjad ka öelda, millised on sellistel puhkudel valdavad diagnoosid. «Aga nagu arvata võib, siis stress või seljavalud, mida ei saa ka arst tõestada,» rääkis ta.

Haigena tööle

Abiminister Laasiku sõnul on suure osa haiguslehtede taga enamlevinud põhjustena külmetushaigused või ülekoormusest tingitud õla- ja seljavalu. «Viimane häda esineb tihti inimestel, kes töötavad liinil ja teevad päevast päeva ühte ja sama liigutust. Tööandja võimuses on muuta töökorraldust nii, et inimesel ei tekiks kroonilisi haigusi,» rääkis ta.

Seepärast tahab sotsiaalministeerium panna tööandjatele kohustuse maksta osade haiguspäevade eest.

Laasiku sõnul pooldab ministeerium varianti, kus tööandja maksaks kinni teise kuni kaheksanda haiguspäeva. «See motiveerib looma ka paremaid töötingimusi, et inimesed püsiksid tervemad,» leidis Laasik.

Ta nentis, et sellega peab kaasnema ka õigus töötajat kontrollida. «Seda, kas inimene tuli hommikul tööle või mitte, saab tööandja samal hommikul teada. Tahame anda neile õiguse minna perearsti juurde kontrollima, kas nende töötaja on arsti juures käinud või vähemalt teavitanud oma haigusest,» rääkis Laasik.

Kuidas piirata haiguslehtede kulu?

Tarmo Kriis,
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja

Tegemist on keerulise küsimusega, sest inimesed ise ei taha haigushüvitiste osas ju omavastutust võtta. Olenemata kisast madalate garantiide teemal on Eestis selge haigushüvitiste süsteem ja inimesed saavad haiguse ajal keskeltläbi 80 protsenti palgast. Vaevalt et keegi poliitikutest tahab seda teemat üles võtta, aga seda protsenti võiks alandada.

Teine lahendus oleks esimesed haiguspäevad, kus haiguslehtede võtmise sagedus on kõige suurem, patsiendi omavastutusele jätta. Kui inimene peab ise maksma hakkama, siis tekib tal ka motivatsioon terve olla. Aga siin tekib kindlasti rida küsimusi, näiteks mis saab neist, kellel on väiksemad sissetulekud.

Töövõimetuslehed ei peaks küll haigekassa eelarvest tulema. Selle raha eest saaks ju hoopis rohkem haigeid ravida. Nii olekski kolmas variant viia haigushüvitised töötuskindlustuse alla. Kui töötuskindlustuse hüvitis on keskmiselt 40-50 protsenti ja keegi väga ei virise, siis haigushüvitiste puhul ollakse ikka rahulolematud.