Üksikasjad

Avaldatud: 21 detsember 2005

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

1. jaanuarist muutuvad tulumaksumäär ja maksuvaba tulu suurus
ning töötuskindlustusmakse määrad

Tulumaksumäär ja maksuvaba tulu
Alates 2006. aasta 1. jaanuarist alaneb tulumaksumäär 23 protsendile ning maksuvaba tulu suureneb 2000 kroonile kuus.
Sellega seoses on uuel aastal tehtavate väljamaksete puhul oluline tähele panna muutunud maksumäärasid.

Kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kasutatakse väljamakse tegemise aastal ja kuus kehtivat maksuvaba tulu suurust ja maksumäära, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakset tehakse.
Näiteks: kui jaanuaris 2006 makstakse välja detsembrikuu palk, siis rakendatakse tulumaksu kinnipidamisel jaanuaris 2006 kehtivat maksuvaba tulu (2000) ja maksumäära (23%).

Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasutatakse samuti deklareeritaval aastal kehtinud maksuvaba tulu ja maksumäära ning ei kasutata tuludeklaratsiooni esitamise aastal kehtivaid suurusi.
Näiteks: 2006. aastal esitatakse tuludeklaratsioon 2005. aasta eest ning selles rakendatakse 2005. aastal kehtinud maksuvaba tulu 20 400 krooni aastas ja maksumäära 24%.

Allolev tabel selgitab aastavahetusel tehtavate väljamaksete tulumaksuga maksustamist ja maksuvaba tulu arvestamist.

väljamakse tegemise aeg / maksumäär / maksuvaba tulu

novembri palk detsembris / 24% / 1700

novembri palk jaanuaris / 23% / 2000

detsembri palk detsembris / 24% / 1700

detsembri palk jaanuaris / 23% / 2000

jaanuari puhkusetasu detsembris / 24% / 1700

jaanuari palk jaanuaris / 23% / 2000

Üksikasjad

Avaldatud: 19 detsember 2005

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Äripäev

Merike Lees

Kui töötaja lahkub omavoliliselt töölt, tuleb tal hüvitada kahju nende tööpäevade eest, mis jäävad seaduses ettenähtud lahkumisest etteteatamise tähtajani.

Hüvitiseks on keskmine palk nende tööpäevade eest, mis jäi etteteatamistähtajani, selgitas jurist Helve Toomla Käsiraamatute Kirjastuse korraldatud teabehommikul ““Knopkad” töösuhtes aastal 2005”.

Toomla sõnul on siinjuures tähtis see, et töösuhte lõpetamine tuleks töötaja algatusel seaduses ettenähtud tähtaja saabumisel.

“Seega ei saa tööandja töölepingut lõpetada distsiplinaarkaristusena, kuna siis oleks töösuhte lõpetamine juba tööandja algatus ja ta töötajalt hüvitist omavolilise lahkumise eest enam nõuda ei saa,” märkis Toomla.

Hüvitist tohib töötaja palgast kinni pidada vaid töötaja nõusolekul, ühepoolselt tööandja seda teha ei tohi. Kui töötaja vabatahtlikult omavolilist töölt lahkumist ei hüvita, on tööandjal õigus nõuda hüvitist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu, rääkis Toomla.

Ehitusfirma Estconde personalijuht Tiina Smirnov oli hädas ilma ette teatamata ja töölepingut lõpetamata ärakaduvate ehitajatega, kes läksid välismaale tööle. Tema vormistas neile distsiplinaarkaristused ega hakanud nõudma kahjude hüvitamist.

“Mida ma nõuan, kui inimene on paar kuud kadunud olnud – talt ei olegi midagi nõuda,” täheldas Smirnov.

Kahju hüvitamist on Smirnov nõudnud ühes teises firmas, kus konstruktor teatas esmaspäeval, et tahab reedest töölt lahkuda. Kuna selle töötaja lahkumine kahjustas ettevõtte tööd, nõuti inimeselt hüvitist ja töötaja maksis selle ka ära, rääkis Smirnov.

“Hüvitist saab nõuda ikkagi ainult töötavalt inimeselt, mitte sellelt, kes on juba kadunud,” leidis Smirnov. “Juriidilise käigu võib ju asjale anda, aga tööandja jaoks on see mõttetu samm.”

Töövaidluskomisjoni kaudu töötajalt hüvitise nõudmist peab mõttetuks ka tekstiilifirma Baltic Fibresi juht Janek Haud. “Meil on osalustasu, et motiveerida töötajaid mitte puuduma,” ütles Haud.

Osalustasu tähendab palgast ligi 10 protsendi suurust preemiat, mida saab siis, kui töötaja on kõik päevad tööl olnud. Kuni kolme puudutud päevaga kaotab töötaja teatud osa boonusest, nelja puudutud päeva korral aga kogu preemia, selgitas Haud.

Kui töötajal on põhjuseta puudumine, siis saab ta käskkirja noomitusega ning kui neid koguneb mitu, siis järgneb vallandmine, märkis Haud.

Ligi 600 töötajaga Glaskeki personalijuhi Kati Õige sõnul ei ole neilt töötajad päevapealt ära läinud, enamik peab ikka etteteatamistähtajast kinni, kuid on olnud juhtum, kus töötaja soovis lahkuda kahenädalase etteteatamisega. Sellisel juhul oli vaja leida kompromiss.

“Lihttöötajat saab kiiresti asendada, kuid kui on vajadus töid ühelt inimeselt teisele üle anda, tuleb leida lahkuva töötajaga kompromiss,” nentis Õige. “Hüvitist ei ole me veel kelleltki nõudnud.”

Iga töötaja eest, kes on firmas arvel, tuleb maksta sotsiaalmaksu. See pole aga tööandjale kasulik, mistõttu lõpetavad tööandjad töölepingu omavoliliselt töölt puuduvate töötajatega distsiplinaarkaristusena.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 detsember 2005

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

2006.aastaks on Vabariigi Valitsuse 24.novembri 2005 määrusega nr 285 kehtestatud uued töötuskindlustusmakse määrad.

Kindlustatu (kinnipeetava ja maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 8 või lisa 2 veerus 13 kajastatava makse arvutamiseks) töötuskindlustusmakse määr on 0,6% maksustatavatelt summadelt.

Tööandja (maksudeklaratsiooni TSD põhivormi A osa real 5 kajastatava makse arvutamiseks) töötuskindlustusmakse määr on 0,3%.

Uusi maksemäärasid tuleb esmakordselt rakendada 2006.a. jaanuarikuus tehtud väljamaksetelt töötuskindlustusmaksete arvestamisel.
Näide:
kui 2005. a detsembrikuu palk makstakse välja detsembris, tuleb rakendada vanu, 2005.aastal kehtivaid töötuskindlustusmakse määrasid. Kui aga detsembrikuu palk makstakse välja jaanuaris, siis rakendatakse juba uusi, 2006.a. maksemäärasid.

Seega deklareeritakse uute maksemääradega arvestatud töötuskindlustusmaksed esmakordselt 2006.a. jaanuarikuu eest esitatavas maksudeklaratsioonis TSD, mis tuleb esitada 10.veebruariks.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 detsember 2005

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, ametiühingute jurist

-- Kas 23. detsember ja 30. detsember on sel aastal lühendatud tööpäevad?

Lühendatakse ainult riigipühale vahetult eelnevaid tööpäevi. Seetõttu on 23. detsember lühendatud tööpäev (sest 24. detsember on riigipüha), aga 30. detsember mitte, kuna ei eelne vahetult 1. jaanuarile, mis on riigipüha.

-- Olen lasteaias õpetaja. Töötame paarilisega poole päeva kaupa, hommikul kella 7-13 või õhtul 13-19. Mitu tundi peab töötama hommikune vahetus ja mitu tundi õhtune vahetus enne riiklikke pühi, kui on ametlikult lühendatud tööpäev?

Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on tööpäev ajavahemik ööpäevast, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Seega on tööpäev nii hommikusel vahetusel kui ka õhtusel vahetusel ja mõlema vahetuse töötajatel tuleb 23. detsembril ja 31. detsembril tööpäeva kolm tundi lühendada, olenemata sellest, kui kaua kestab vahetus. Vastavalt väheneb ka tööajanorm.

On töökohti, kus ei ole võimalik tegelikku tööaega lühendada.

Tööajanormi tuleb siiski vähendada ka nendel töötajatel. Sel juhul muutuvad üle vähendatud normi töötatud kolm tundi ületunnitööks, mis hüvitatakse lisatasu või vaba ajaga.

Nelja riigipüha eel kolm tundi vähem:
Töö- ja puhkeaja seaduse § 25 kohaselt lühendatakse kolme tunni võrra:
•• uusaastale,
•• Eesti Vabariigi aastapäevale,
•• võidupühale ja
•• jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva.