Artiklid

Üksikasjad

Agne Narusk

Töötajad, kel lapsi pole või on need juba suured, tunnevad end ebavõrdselt kohelduna.

“Minu abikaasa on suurettevõttes tööline. Kohe töölevõtmisel öeldi, et ta ei saa kunagi suvel puhkust, sest tal pole lapsi,” seisis toimetusse saabunud kirjas. Selle autor, 40-ndates naine, pidas algul öeldut tööandja pilaks, sest polnud midagi kuulnud seadusest, mis sunniks lasteta inimest alati sügisel-talvel puhkama. “Abikaasa töötab seal juba kolmandat aastat ja igal aastal puhkab novembris,” jätkus e-kiri. “Sügisel antakse puhkust kaks nädalat, ülejäänud kaks nädalat tuleb tingimata ära puhata enne kevadet. Kurvaks teeb mind see, et meie pere lapsi ei saa. Kas selline seadus on tõepoolest olemas, mis keelab lastetul inimesel suvel puhata?”

Iga aasta jaanuaris, puhkusegraafikute koostamise aegu, on tööandjad silmitsi probleemiga, kuidas jagada puhkused nii, et töötajad oleksid rahul ning töö ei kannataks. Ning rahulolematud pole mitte ainult lasteta töötajad. Tõrjutuna tunnevad end needki, kel lapsed juba suured.

Diskrimineerimine?

Ühe Kesk-Eesti kirjastuse töötaja Heli kurtis, et pärast seda, kui ta lapsed jõudsid vanemasse kooliikka, pole ta meelepärast puhkuseaega valida saanud. Ikka leidub mõni väikeste lastega kolleeg, kes peab puhkuse saama just suvekuudel. Koos lapsevanemale mõeldud lisapuhke-päevadega on väikeste laste emmedel võimalik tööst eemal olla kauem kui 28 päeva. Ja seda soovivad nad Heli sõnul teha tavaliselt just kõige magusamal ajal ehk juunis-juulis. Seni on naine pidanud leppima sellise puhkuseajaga, mida keegi teine pole tahtnud.

Kõik Heli puhkused on olnud jagatud mitme jupina kevade ja sügise vahel ning ta pidas seda ülekohtuseks. “See, et minu lapsed on suured, ei tähenda, et peaksin terve suve töötama ja puhkama siis, kui teistele aeg ei sobi. See on mulle kui lapsed üles kasvatanud emale karistuseks,” ütles Heli.

“Tegelikult ei puuduta loo aluseks olev kiri sugugi diskrimineerimist kui niisugust, vaid konkreetse tööandja käitumist ning puhkuste ja töö planeerimist konkreetse tööandja juures,” kommenteeris teemat Tartu ülikooli töö- ja sotsiaalõiguse dotsent Gaabriel Tavits.

Puhkuseseaduse kohaselt antakse töötajale puhkust puhkusegraafiku alusel, mille koostamisel arvestab tööandja võimaluse korral ka töötajate soovidega, selgitas Tavits. “Samas on puhkuseseaduses ette nähtud teatud juhud, millal tööandja peab töötajate soovidega ilmtingimata arvestama. Nende töötajate hulka kuulub teiste kõrval ka vanem, kes kasvatab kuni 7-aastast last, ning vanem, kes kasvatab 7–10-aastast last, juhul kui ta soovib puhkust saada lapse koolivahe-ajal,” selgitas õigusteadlane. “Nimetatud võimalusi ei saa lugeda diskrimineerivaks. Sest üldjuhul ei ole soodustused, mis suunatud sellele, et tagada paremad võimalused laste eest hoolitsemiseks, diskrimineeriva iseloomuga.”

Ometi ei saa Tavitsi hinnangul pidada tööandja käitumist siin päris korrektseks, ehkki midagi seadusevastast pole ette heita. “Ei saa väita, et kui töötajal lapsi ei ole, siis ei saa ta mitte kunagi suvel puhata,” ütles Tavits. “Tegelikult on see töö organiseerimise probleem.”

Ta soovitas küsida tööandjalt näha puhkusegraafikut ning paluda selgitust, miks ei ole võimalik suvel puhata. “Kui kõik viitab sellele, et perekondlike kohustustega töötajaid on lihtsalt nii palju, et teistel ei ole võimalik suvel puhata, pole tööandja käitumises midagi ebaseaduslikku,” selgitas Tavits.

Puhkus sobival ajal

Eelisõigus
lapsevanematel

•• Töötaja soovitud ajal on töö-andja kohustatud andma puhkust:
•• 1) naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
•• 2) mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
•• 3) vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
•• 4) vanemale, kes kasvatab 7–10-aastast last – lapse koolivaheajal;
•• 5) alaealisele;
•• 6) tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale.
•• Allikas: puhkuseseaduse §16

Üksikasjad

Anne Oja

Töötuskindlustusmakse arvel raha saavate töötute arv tõuseb tänavu mulluselt 20 protsendilt 24 protsendile uute registreeritud töötute koguarvust, sest valitsus kavandab töötushüvitise saajate ringi laiendada.

"Praegune 20 protsenti on selgelt liiga vähe," ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga eile. "Oleme teinud ettepaneku muuta töötuskindlustuse seaduse tingimusi," lisas ta.

Sotsiaalminister Jaak Aab kommenteeris: "Et nii väike osa kvalifitseerub hüvitise saajaks, see on Eestis probleem." Ametühingute eestvõttel arutas ministeerium hüvitiste suurendamist, kuid leiti, et see pärsiks töötute ettevõtlikkust uue koha otsimisel.

Minister lubas, et varsti juba aasta aega ette valmistatud ning töötushüvitise saajate ringi laiendav seaduseelnõu läheb kohe kooskõlastusringile. Praeguse kava kohaselt võetakse seadus vastu enne Riigikogu suvepuhkust.

"Vaja on, et muutuks hüvitise maksmise kord kollektiivsete koondamiste puhul," rääkis Aab. "Pole loogiline, et suurettevõtted saavad koondamistoetust ja väikeettevõtted ei saa. Praegu sunnitakse kuni viie töötajaga ettevõtteid koondamise asemel pankrotti minema või pankrotti tegema."

Võrreldes varasemaga laienes uuest aastast töötushüvitis neile alla 26aastastele töö kaotanud noortele, kes täiskoormusega kõrgkoolis õpivad. Enne ei saanud õppureid töötuna arvele võtta.

Levinuimaks põhjuseks töötushüvitusest ilmajäämisel on seni, et end tööotsijaiks registreerinud lahkusid eelmiselt töökohalt vabatahtlikult või poolte kokkuleppel.

Töötukassa juhi Meelis PaaUveli sõnul eelistab töötukassa jätkata oma ettepanekutes ning investeeringutes konservatiivset joont. Muudatusena tõi ta eile välja, et vahetult lõppenud nõukogu koosolekul kaaluti investeeringute haldamise sisseostmist.

Mullu maksis ligi 1,8UmilUjardilise sihtfondide kogumahu saavutanud töötukassa hüvitistena välja 150 miljonit krooni. Hüvitist sai 13 367 inimest. Suurim väljamakse ühele inimesele oli ligikaudu 52 000 krooni.

Tänavu plaanib töötukassa sihtfondide kogumahu kasvatada ligi 2,2 miljardi kroonini. Varade investeerimisel loodab kassa 2,5protsendilise tootluse puhul teenida 50,3 miljonit krooni tulu. Mullu ulatus tootlus vaid 1,68 protsendini. Investeeringutelt teeniti ligi 28 miljonit krooni.

Töötuskindlustusmakse määr on praegu töötajaile 0,6 protsenti ja tööandjaile 0,3 protsenti töötasult. Seni maksid töötajad kassasse ühe protsendi oma palgast, millele lisandus 0,5 protsenti tööandja taskust.

Üksikasjad

Rahandusministri määrusega kehtestati alates 01.jaanuarist 2006 a laenuintresside alammääraks 3%, mida rakendatakse erisoodustuse mõistes (tulumaksuseadus § 48 lg 4 p 6) töötajale laenu andmisel.

2005.a oli vastav alammäär 3,5%.

Üksikasjad

Alates 01.01.2006 hakkasid kehtima uued tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrad.

Uusi maksumäärasid rakendatakse 2006.a jaanuaris tehtud maksustamisele kuuluvatele väljamaksetele ja kuludele ning esimest korda esitatakse uute maksumääradega jaanuarikuu deklaratsioon vorm TSD 10.veebruariks 2006.a.

Kuna 2006.a esimesel poolel on oodata veel tulumaksuseaduse muudatusi, mille tulemusel on vajalik vastavalt muuta vormi TSD, siis praegu uusi deklaratsiooni blankette ei trükita ning uute muudatusteni palume maksumaksjatel kasutada paberkandjal deklaratsiooni esitamisel vanu blankette, kus on 2005.a kehtinud maksumäärad.
Palume aga jaanuarikuu deklaratsioonide täitmisel rakendada uusi maksumäärasid.

Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel oleval vormil TSD tehakse vastavad muudatused maksumäärades (soovijad võivad need välja printida ja kasutada deklareerimisel), samuti muutuvad maksumäärad e-maksuametis ning elektroonilise TSD esitamise võimalus tuleb hiljemalt 3. veebruarist.

Üksikasjad

Helve Toomla, ametiühingute jurist

•• Palun infot kaitseväelaste töölähetusse saatmise kohta. Teatavasti saavad kaitseväelased nn toiduraha. Kas selle võib päevarahast maha lahutada? Kas seda võib pidada tasuta toitlustamiseks?

Vabariigi valitsuse 2001. aasta 5. juuni määruse nr 19 “Kaadrikaitseväelasele Eestis teenistusalase lähetuse kulude hüvitamise tingimused ja kord” kohaselt hüvitatakse kaadrikaitseväelasele teenistusalase lähetuse kulud valitsuse sama aasta 28. märtsi määruse nr 108 “Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord” alusel. Viimane määrus võimaldab ametiasutuse juhil, s.t väeosa või kõrgemal ülemal, vähendada päevaraha määra kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Seega piirdub päevaraha vähendamise võimalus ainult tasuta toitlustamisega, mitte toiduraha maksmisega. Liiati mõistetakse kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 158 lõige 1 korteri- ja toiduraha igakuise toetusena, mida minu arvates ei saa võrdsustada tasuta toitlustamisega – lähetuse päevaraha ei saa toiduraha võrra vähendada. Küll aga võib teenistuslähetuses kaadrikaitseväelasele, kellele tagatakse tasuta toitlustamine, jätta kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 158 lõige 2 alusel maksmata toiduraha.

Kuna kõnealused määrused võimaldavad erinevaid arusaamu, oleks hädavajalik, et vabariigi valitsus oma 5. juuni 2001. aasta määrust nr 19 päevaraha vähendamise osas täpsustaks.

•• Hiljuti muutus komandeeringu päevaraha maksmise süs-teem. Soovin teada, kui suured on need summad, mis tuleb töötajale välja maksta, kui ta on saadetud töölähetusse. Kas summad sõltuvad komandeeringus oldud päevade arvust?

Töölähetusse saadetud töötajale tuleb palgaseaduse paragrahvi 27 järgi säilitada töökoht, tagada keskmine palk, hüvitada sõidu-, majutus- ning muud lähetus-ülesandega seotud kulud ning maksta päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest.

Vabariigi valitsuse 2000. aasta 22. detsembri määruse nr 453 kohaselt hüvitatakse sõidukulud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Majutuskulude alammäärad on riigisisesel lähetusel 200 krooni ja välislähetusel 800 krooni ööpäevas. Päevaraha alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni ja välislähetusel 350 krooni päevas.
Kõnealuse määruse 1. juulil 2005 jõustunud muudatuse kohaselt ei kuulu tulumaksuga maksustamisele majutuskulu riigisisesel lähetusel kuni 1200 krooni ja välislähetusel kuni 2000 krooni ööpäevas ning päevaraha, mis ei ületa riigisisesel lähetusel 80 krooni ja välislähetusel 500 krooni päevas. Seega võib tööandja maksuvabalt maksta Eesti piires lähetuse päevaraha 50–80 krooni päevas ning majutuskulu hüvitada 200–1200 krooni ööpäeva kohta.

Lähetataval on palgaseaduse eelnimetatud sätte kohaselt õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. Avansi mittesaamisel võib töötaja lähetusest keelduda.

  1. Tööandja süül lepingu lõpetamist saab vaidlustada
  2. Töötajail pole vahet
  3. Väiklus varjutab eakatele tehtava žesti
  4. Eelnev tööaeg läheb arvesse