Artiklid
- Üksikasjad
Ralf-Martin Soe
Ehkki statistikaameti järgi oli eelmise aasta keskmine brutopalk 8073 krooni, on maksuametile laekunud ettevõtete deklaratsioonide põhjal arvutatu kohaselt keskmine kuupalk hoopis 6346 krooni ehk enam kui viiendiku võrra ametlikust keskmisest väiksem.
Äripäeva arvutused on tehtud maksu- ja tolliametilt saadud palgavahemike järgi, mis on koostatud tööandjate esitatud kohustusliku tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) alusel.
Nende hulgas kajastuvad kõik 2005. aastal tulu teeninud inimesed (ligi 723 000), kaasa arvatud töötavad tudengid, pensionärid ning osalise koormusega töötajad.
Maksuameti andmed ei kattu statistikaameti keskmise palgaga, kuna statistikaamet arvutab keskmist palka täistööaja järgi (mis võib sisaldada mitut töökohta ja lisatasusid) ning see hõlmab ka boonustasusid (näiteks auto ja spordisaali kasutamine ning töötajatele tasuta kohv).
Keskmist palka saav tuletõrjuja teenib kõrvalt lisa
Tuletõrjujate eelmise aasta keskmine palk oli 6412 krooni, mis on väga lähedal maksuameti andmetele.
Harjumaal keskmist palka teenivatest tuletõrjujatest oli kommentaare nõus andma vaid üks töötaja palganumbriga 5900 krooni brutos. Intervjuu käigus aga ilmes, et tuletõrjuja (kes soovis anonüümseks jääda) tegelik sissetulek on ligikaudu 15 000-20 000 krooni, kuna mees tegeleb päästetööga hobi korras turismiettevõtte kõrvalt. "Paljud mehed teevad nii - töötavad lisaks kas ehitusel, taksonduses või bussijuhina," rääkis tuletõrjuja, kes iseenesest elaks tuletõrjuja palgaga ära, kuna ta ei ole pereinimene. Mehe sõnul jätkub talle tuletõrjuja palgast, et maksta auto, eluaseme ja söögi eest.
Ettevõtjad arvestavad keskmise palgaga kaudselt
"Otseselt me palgasüsteemi kujundamisel keskmisest ei lähtu, aga eks kõik loevad lehti ja kuigipalju see ikka mõjutab otsuseid," sõnas Baltika juhatuse esimees Meelis Milder.
"Palgad diferentseeruvad järjest rohkem, ka meie majas on erinevad palgapoliitikad," rääkis Milder, miks ei saa keskmist palka üksüheselt aluseks võtta. "Ma usun, et kindlasti," vastas rõivatööstuse juht küsimusele, kas töötajad võrdlevad enda palka keskmisega.
"Minu arvates ei ole keskmist töötajat ega keskmist palka, meie palkade määramisel sellest ei lähtu," sõnas Pere Leib Tootmise omanik Rein Kilk.
Siiski on kahtlemata tähtis, kui suur keskmine palk on, sest see näitab üldist tendentsi ning on aluseks äriplaani koostamisele, lisas Kilk.
Riigikogu liikmete palgasüsteem ebaloogiline
Kui statistikaamet arvutab keskmist palka, hõlmates lisahüvesid, siis keskmise palgaga seotud ametnike palgaarvestusse tulevad lisahüved veel juurde.
"Ega keskmine palk nii närviline teema polekski, aga et Riigikogu liikmete palgad on seotud sellega, siis on ta kogu aeg kõrgendatud huvi sfääris," kommenteeris statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanov.
"Kui inimene tahab oma palka keskmisega võrrelda, siis peab ta arvestama ka töö juures tasuta saadavat kohvi ja vett," rääkis Trasanov. Tema sõnul lähtutakse keskmise palga määramisel loonustasudest, mille pealt ettevõte maksab erisoodustusmaksu. Nende alla kuuluvad näiteks tasuta kohv, spordisaali kasutamine, ametiauto.
"See ongi kaudne küsimus, et kui sa saad mingit boonust, näiteks Riigikogu liikmetel on esindustasu, siis see loetakse julmalt palga sisse, kuid tegelikult kulub see töö tegemiseks," rääkis Riigikogu liige Meelis Atonen.
Atoneni sõnul on palkade sidumine keskmisega põhimõtteliselt majanduslikult vale ja ebaloogiline, näiteks võib keskmine palk ka langema hakata. Samas pole keegi suutnud välja pakkuda paremat alternatiivi ja ilmselt avalikkus ei taluks ka seda, kui parlamendisaadikud ise endale palka määraksid, sõnas Atonen.
"Mina pole seda (Riigikogu liikmete tasustamise viisi - toim.) väga oluliseks pidanud, kuna olen mujal näinud väga kummalisi privileege ja tasustamise vorme. Näiteks Küprose parlamendiliikmed saavad osta auto kas ilma maksudeta või väga suurte soodustustega," sõnas Riigikogu liige Peeter Tulviste. "Julgen arvata, et enamikus riikides on niisugused soodustused. Väga paljude inimeste jaoks on oluline põhjendada, miks ühed saavad rohkem palka ja teised vähem, mitte niivõrd konkreetne palga arvutamise meetod," ütles psühholoogiaprofessor Tulviste. "Kui hakata inimesega rääkima tema vaesusest, siis kolme minuti pärast räägib ta teiste rikkusest," märkis Tulviste.
Juuni keskel kirjutas Riigikogu liige Eiki Nestor Äripäevale anekdoodi: "Statistikaamet muutis keskmise palga arvutamise korda. Alates 1. juulist leitakse riigi keskmine palk Riigikogu liikme palga jagamisel neljaga."
Majandusteadlane usub rohkem statistikaameti numbrit
"Eks need on erineva metoodika järgi arvutatud ja kuna ma ei ole nende metoodikatega kursis, siis usuks rohkem statistikaameti numbrit," ütles EBSi majandusteooria õppetooli juhataja Alari Purju kahe keskmise palga vahe kommentaariks. Kriitiline on see, mis tüüpi tasud sisse lähevad, ning samas ka mitmel kohal töötamine, mis kajastub kui üks töötasu, märkis Purju.
"Ma ei ole valmis ütlema, mis need detailsed erinevused on, seda peaks kirjelt võrdlema, kuid dünaamiliselt peaks need kaks keskmist palka olema omavahel võrreldavad. Valiku jaotusest võib kõige markantsemad näited tuua USA kohta, kus üks protsent kõige rikkamatest maksab absoluutväärtuses kolmandiku maksudest," rääkis Purju. "Üks huvitav mõtlemisharjutus on see, et võrrelda oma tutvusringkonda ja vaadata, kui paljud üldsegi seda keskmist palka saavad," lisas Purju.
Huvitav on ka mitteregistreeritud palga osakaal, oleks hea võrrelda palgatulu tarbimiskuluga, siis saame seal teatud katteta osa, rääkis majandusprofessor.
- Üksikasjad
Tõnu Vare
Tööõnnetuskindlustuse eesmärk on motiveerida firmasid töökeskkonda parandama.
Tööinspektsioonis mullu registreeritud ligi 3500 tööõnnetusest moodustavad rasked tööõnnetused pea kolmandiku (29%).
Sotsiaalministeeriumi arvates aitab töökeskkonnast tulenevat tervisekahju vähendada tervisekaitse- ja töötervishoiusüsteemi muutmine tervisekahjusid ennetavaks. Samuti tuleks tõhustada töökeskkonna ohutusnõuete järelevalvet.
Eesmärk: ohutu töökeskkond
Veel vajab väljatöötamist süsteem, millega motiveerida tööandjaid looma ohutut töökeskkonda. Seda eesmärki täidab ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse algatamine, mis praeguseks näitab edenemise märke. Kindlustus oli maikuus arutusel valitsuskabineti nõupidamisel.
Parimaks lahenduseks pakub sotsiaalministeerium tööandjate poolt finantseeritava tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kehtestamist, mis motiveeriks tööandjaid parandama töökeskkonda, et seeläbi hoida ära tööõnnetusi ning säästa töötajate tervist.
Tööõnnetuste hulga statistika puhul tuleb silmas pidada, et kui igal aastal registreeritakse 100 000 töötaja kohta Eestis keskmiselt 550 tööõnnetust, siis Eurostati andmeil on Euroopa Liidus keskmiselt 3300 tööõnnetust ehk kuus korda rohkem. See viitab, et Eestis ei teatata kõigist tööõnnetustest, mida aitaks vähendada tööandja kohustusliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi rakendamine, tõdeb sotsiaalministeeriumi ülevaade Tööturg ja tööelu 2005.
2005. aastal juhtunud 3300 tööõnnetuse kuluks riigi tasandil on arvestuslikult 79,8 miljonit krooni, mis moodustab 0,15% riigieelarvest.
Arvestades, et Eestis on ilmselt tegemist tööõnnetuste alaraporteerimisega, siis kasutades tööõnnetuste prognoosiks 9000 õnnetust aastas, saab sotsiaalministeerium kulutuste mudeli abil tööõnnetuste maksumuseks riigi tasandil 136,3 miljonit krooni, mida on 0,25% eelmise aasta riigieelarvest.
Kavandatav uus kindlustusliik:
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse arutelu
venib juba aastaid
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus hüvitaks:
ajutisest töövõimetusest tekkinud sissetulekute vähenemise
püsivast töövõimetusest tekkinud sissetulekute vähenemise
ravikulud
taastuskulud
kindlustatud isiku surmast tuleneva ülalpeetavate sissetuleku vähenemise ja pereliikmete muud kulud
isiklike asjade hävimisest või kahjustamisest tekkinud kahju
kindlustusjuhtumiga seotud mittevaralise kahju ehk niinimetatud valu ja vaeva
- Üksikasjad
Helve Toomla
Miks makstakse puhkuseraha ette, kui palga saan kogu aeg tagantjärele? Eriti kuupalgalisena ei näe ma mingit mõtet osa palga ette saamist, et siis oma kehva finantsolukorda kogu aeg jälgida raha jagamisel järgmise ja ülejärgmise kuu makseteks. Soovin teada seaduse algideed, mitte vastuseks lugeda vastavat seadusepunkti.
Ma ei ole algidee juures olnud, küllap see tekkis õige ammu, võib-olla juba Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide koostamise aegu eelmise sajandi esimesel poolel. Ise pean puhkusetasu maksmist enne puhkuse algust igati mõistlikuks selle tõttu, et saan seda raha kohe kasutama hakata, maksta reisi, puhkekoha vms eest. Inimeste jõukus küll kasvab ja paljud võivad puhkuse aja ka säästudest elada, kuid töötajate küsimuste järgi otsustades vajab enamik inimesi puhkamiseks raha ette.
- Üksikasjad
Ketlin Priilinn
Kui töötaja ei järgi töötervishoiuarsti ettekirjutusi tööandjale, on kompensatsiooni küsimine tööandjalt alusetu.
Tööinspektsiooni peajuristi Reet Vare kinnitusel on töötervishoiualased kohustused nii töötajal kui ka tööandjal. "Tööandja kohustused tulenevad töötervishoiu ja -ohutuse seadusest ning ta peab töötaja tervisekahjustusi vältima ja tagama töökeskkonna ohutuse," selgitas Vare. Ka peab tööandja korraldama töötervishoiuteenuste osutamise ja tervisekontrolli ning kandma sellega seotud kulud.
Töötaja peab täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi.
Kui töötaja ei täida töötervishoiuarsti ettekirjutusi tööandjale ja keerab näiteks välja lisalambid või ei kasuta sülearvuti lisaklaviatuuri, kannab ta Vare teatel vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Kui tööandja vajalikuks peab, on võimalikud noomitus, rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva või töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse alusel.
Töötervishoiuarst Iris Rannit-Randveer leidis, et tööandja peaks töötajale selgitama ettekirjutuste vajalikkust. "Kui töötaja töötab ruumis üksinda, on tema käitumine vaid ta enda vastutusel. Kui seal on teisigi töötajaid, tuleb kompromissile jõuda," arvas ta. "Tööandja võib võtta töötajalt ka avalduse tema soovide kohta, aga kõige parem oleks mitte konflikti sattuda ja asi selgeks rääkida - kas või kutsuda mõni tervishoiuspetsialist kangekaelsele töötajale selgitustööd tegema."
Kui tööandja on vajalikke nõudeid püüdnud rakendada, aga töötaja neid lihtsalt eirab (näiteks ei kanna prille) ja on seeläbi kahjustada saanud, on tal selle eest kompensatsiooni küsimine Rannit-Randveeri arvates keeruline. "Tööandjal peaks asi kuidagi fikseeritud olema. Siis saab ta tõestada, et on omalt poolt kõik õigesti teinud," ütles Rannit-Randveer. "Näiteks kui ta on töötajale saatnud elektroonilise meeldetuletuskirja või fikseerinud sisseviidud ohutusnõuded paberkandjal."
Estraveli personalijuht Kati Oja kinnitas, et töötervishoiualane koostöö tööandja ja töötajate vahel oleneb paljuski sellest, kuidas tööandja koostöövajadust põhjendab. "Estravelis puudub negatiivne kogemus," ütles Oja. "Töötajad on terviseriskidest teadlikud ja väärtustavad oma tervist. Oleme julgustanud töötajaid ettepanekuid tegema, seda lisaks tavapärasele töötervishoiutööle, mida ettevõte teeb." Oja lisas, et kui peaks tekkima arusaamatusi, usub tema siiski sõbralikku selgitustöösse. "Kindlasti ei poolda ma koostööst loobumise kinnituseks töötajalt mingi avalduse võtmist," märkis ta. "Oluline on, et inimene mõistaks vastutust oma tervise eest."
Kodutöö üle puudub kontroll
Vahur Lokk
Skivarek tõlkebüroo tegevjuht
Ei ole ise sellise probleemiga kokku puutunud, et töötajad tervishoiualaseid korraldusi eiraksid.
Olen teinud kõik, mis minu võimuses, ja seni pole keegi protesti esitanud. Oleme ju siiski kõik täiskasvanud inimesed ja mina olen ikkagi nende ülemus, mitte lapsehoidja.
Kodus töötajate töötingimuste üle puudub aga minul küll igasugune kontroll.
Usun, et see kontroll puudub ka tööinspektsioonil, sest ausalt öeldes ei kujuta ma ette, et inspektor võiks ühtäkki kellegi koju sisse astuda ja hakata kontrollima, mismoodi inimene oma tööd teeb ja millised on tema lauad-toolid. See on iga töötaja enda asi ja tema omal vastutusel.
- Üksikasjad
Ranno Tingas
Ernst & Young Balticu juhtiv maksukonsultant
Tulumaksuseaduse juulist jõustunud muudatused suurendavad nende sõiduautode ringi, mille tööks kasutamist töötajale maksuvabalt kompenseeritakse.
Sellele vaatamata on endiselt soodsam tööandja autoga seotud kulude kandmine kui töötaja auto kasutamise eest hüvitise maksmine.
Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitise eesmärk on hüvitada töötajale tööülesannete täitmisega seotud kulud lihtsustatult, ilma, et oleks vaja konkreetseid kuludokumente.
Teisest küljest on sellisele hüvitisele seatud limiidid, mis on kahjuks liiga väikesed ning tegelikkuses hoopis piiravad võimalusi töötaja kulude hüvitamisel.
Tulumaksuseadus lubab maksta sellist maksuvaba hüvitist töötajale, avalikule teenistujale ja juhatuse liikmele (või seda asendava organi liikmele).
Auto omand ei loe
Aastate jooksul on probleeme tekitanud küsimus, kellele kuuluva auto puhul saab töötajale nimetatud hüvitist maksta.
Kuni juuni lõpuni kehtiva seaduse redaktsiooni kohaselt saab hüvitist maksta, kui sõiduauto on töötaja omandis või töötaja kasutab seda liisingulepingu alusel. Riigikogu on aga selle piirangu 1. juulist kaotanud.
Seega saab edaspidi maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist näiteks ka siis, kui auto on liisinud töötaja elukaaslane, kui see kuulub töötaja sugulasele või on töötaja selle üürinud. Oluliseks jääb, et see sama auto ei oleks samal ajal tööandja valduses, kui näiteks töötaja on andnud auto tööandjale üürile.
Hüvitise saajalt tasub endiselt küsida auto registreerimistunnistuse koopiat.
Keelatud ei ole mitmele inimesele sama auto töösõitudeks kasutamise eest hüvitise maksmine, kuid sel juhul ei saa need sõidud olla samal ajal. Samas ei ole hüvitise maksmise aluseks mitte auto omamise fakt, vaid ikkagi sellega töösõitude tegemine.
Väikesed piirmäärad
Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitisele on valitsus kehtestanud piirmäärad, mida maksuhaldur jälgib piinliku täpsusega.
Nimelt kui arvestust ei peeta, siis on lubatud maksta hüvitist kuni 1000 krooni kuus ja kui arvestust peetakse, siis on maksuvaba hüvitise suuruseks 4 kr/km, kuid mitte üle 2000 krooni kuus.
Oluline on, et hüvitis ei ületaks kuu kohta nimetatud summat, samas pole oluline, millisel kuul see välja makstakse. Ka siis, kui töötajal on kuludokumendid, ei saa maksta maksuvaba hüvitist üle nimetatud piirmäärade.
Ka mitterahalises vormis antud hüvitis peab mahtuma piirmääradesse. Need piirmäärad kehtivad ka lähetuse korral.
Hüvitise maksmise aluseks peab olema tööandja otsus. Vahel arvatakse, et igal kuul tuleks vormistada uus otsus, kuid samas kui sellise otsuse sisu on sama (v.a kuu nimetus), siis ei anna selline paberimäärimine lisaväärtust.
Uus deklaratsioon
Järgmisest aastast jõustub tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt peab tööandja deklareerima kõik isikliku sõiduauto töösõitude kasutamise hüvitised.
Rahandusministrilt on oodata uut deklaratsioonivormi, kus tuleb näidata igale töötajatele makstud isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitised koos auto registreerimismärgiga.
Selline deklaratsioon tuleb esitada üks kord aastas 10. aprilliks, esimest korda 2007. aasta kohta.
Töö- ja kodusõidud
See, kuidas töötaja jõuab tööle, on eelkõige töötaja probleem.
Seetõttu ei ole üldjuhul põhjendatud töökoha ja kodu vaheliste sõitude maksuvaba hüvitamine.
Siiski on paar erandit, millal on lubatud selliste sõitude maksuvaba hüvitamine eelnimetatud piirmäärades. Nimelt võib tööandja hüvitada elukoha ja töökoha vahelised sõidud, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga.
Tegemist peaks olema olukorraga, kus töökoht asub raskesti ligipääsetavas kohas (näiteks metsas) või tööaja alguses või lõpus puudub mõistlik ühistransport (näiteks öötöö).
Lisaks on seadusandja lubanud 1. juulist elukoha ja töökoha vaheliste sõitude eest hüvitise maksmise puudega töötajale juhul, kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust, kusjuures siin ei ole nõutud, et tegemist oleks sõiduautoga.
Sõiduauto kasutamise hüvitise maksmise võimalused on paranenud
Olulisemad muudatused isikliku sõiduauto hüvitise maksmise regulatsioonis alates 2000. aastast.
- 01.01.2002 - uus piirmäär 1000 kr kuus (varem 500 kr kuus)
- 01.01.2003 - uued piirmäärad (1000 kr kuus arvestuseta ning arvestusega 4 kr/km, kuid maksimaalselt 2000 kr kuus)
- 01.01.2003 - auto kasutamine kapitalirendilepingu alusel asendatakse kasutamisega liisingulepingu alusel
- 01.01.2004 - lubatud teatud juhtudel töö ja kodu vahel tehtud sõitude hüvitamine
- 01.07.2006 - kaob nõue, et töötaja peab olema auto omanik või liisinguvõtja
- 01.07.2006 - maksuvaba hüvitis puudega töötajale töö ja kodu vahel tehtud sõitude hüvitamiseks
- 01.01.2007 - hüvitise maksmise kohta deklaratsiooni esitamise kohustus
Allikas: Ranno Tingas
Lehekülg 1556 / 1649
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee