Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Siiri Schneider
vandeadvokaat

Tööandja maksab osale töötajatest hüvitist ärisaladuse hoidmise eest, teistele aga mitte. Ameti ja saladustesse pühendatuse poolest ei erine esimesed teistest. Kas see, kellele maksta, sõltub ainult tööandja otsusest?

Töötaja on kohustatud hoidma tööandja ärisaladust, kui selline kohustus on töölepingus. Seadus ei kohusta tööandjat töölepingu kehtivuse ajal ärisaladuse hoidmise eest eritasu maksma. Küll reguleerib seadus eritasu maksmise kohustust, kui töötaja ja tööandja lepivad kokku ärisaladuse hoidmises pärast töölepingu lõppemist. Nendel töötajatel, kellele tööandja kokkulepitud ärisaladuse hoidmise kohustuse eest eritasu maksnud ei ole, ei teki kohustust pärast töölepingu lõppemist ärisaladust hoida. Nendel töötajatel, kellele on makstud, lasub see kohustus ka pärast töölepingu lõppemist.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 jaanuar 2006

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Heli Raidve
jurist

Kui lapsepuhkusel olija tuleb tööle tagasi, siis kas ta peab pärast seda pool aastat töötama, enne kui tal on õigus saada kaks nädalat puhkust?

Tööaasta algab tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Tööaasta eest saab puhkust tavaliselt 28 kalendripäeva ehk ühe töötatud kuu eest 2,33 päeva. Kui selle tööaasta sees on mingi aeg, mis tööaasta hulka ei lähe (nt lapsehoolduspuhkus), siis nihkub tööaasta nende puhkusepäevade võrra edasi. Kui töötaja läheb lapsehoolduspuhkusele ja sellel hetkel on tal kasutamata kaks nädalat puhkust, siis see ei kao ja puhkuselt tagasi tulles on tal ikka kaks nädalat kasutamata puhkust.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 jaanuar 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kai Kalamees

Poliitiline kadedus takistab võimuparteisid opositsiooni ettepanekut toetamast.

Eesti poliitikas vohava väikluse musternäiteks on homme riigikogus arutusele tulevad kaks eelnõu, mille sihiks on tühistada tööturul ligi 14 aastat ahistamist lubanud vanusepiirang.

Vanuselist diskrimineerimist võimaldava sätte, mis annab tööandjale õiguse vallandada 65-aastaseks saanud inimene, tahavad töölepinguseadusest kaotada nii sotsiaaldemokraadid kui ka valitsusliit. Seaduseks on aga määratud saada vaid koalitsiooni eelnõul, sest võimuerakondade juhid on otsustanud maha hääletada juba teise sotside vastava algatuse ning haarata kogu au endale. “Selle seaduse üks ilusamaid eesmärke ongi pensionieale lähenevatele vanematele inimestele hingerahu andmine. Pensioniealisi tuleb tööprotsessi kaasata. See on paratamatu kui valitsuse poolt igati oodatud ja soositud tendents,” teatas peaminister Andrus Ansip novembris.

Läinud aasta mais ütles valitsus täpselt samasisulisele sotside eelnõule “ei”. Ansip tunnistas siis, et 65 aasta piiri kaotamine parandab elatanud inimeste tööhõivet, kuid küsimus tuleb lahendada uue kompleksse seadusega. “Tervikliku lahenduse” vaimust kantuna kukutasidki koalitsioonisaadikud sotside ettepaneku septembris läbi.

Eelnõu võimuliidult

Kõik see ei takistanud võimuliitu pakkumast oktoobris välja paarilauselist eelnõu, mis välistab vanuse töölepingu lõpetamise alusena. Vaid nädal varem oli SDE tulnud oma eelnõuga teisele katsele. SDE aseesimehe Eiki Nestori sõnul seisneb meie lapsekingades poliitkultuuri õnnetus selles, et tähtis pole idee, vaid autor.

“Kui neid autorsus piinab, siis meie igal juhul toetame koalitsiooni sama ideed,” ütles Nestor. “Üllatust siin ei ole. Ka eelmise koalitsiooni ajal hääletati maha meie lastetoetuse kahekordistamise eelnõu ja esitati siis sellega samasugune.”

OÜ Lugemisvara 65-aastase juhataja Virve Tibari kinnitusel tuleb parlamendil igal juhul see aegunud punkt seadusest kaotada. “65-aastane inimene on enamasti elujõudu täis. Teda ei saa niisama nurka visata. Paljudele võib see olla vaimselt suur löök, mis inimest kustutama hakkab,” rääkis Tibar. “Mul on ümberringi tuttavaid, kellele see on tõsine probleem.”

Pensionäride töökäed vajalikud

•• Olukorras, kus Eesti seisab kohati silmitsi tõsise tööjõupuudusega, on pensionäridest töötajad riigile lausa hädavajalikud. Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul on viimasel ajal tööhõive kasvanud just eakate arvelt. “Kui näiteks 2005. aasta teises kvartalis oli üle 65-aastaseid töötajaid 18 300, siis kolmandas kvartalis juba 24 900. See trend on kindlalt kasvav,” ütles Aab novembri lõpus.

•• Ansipi väitel pakub seaduseparandus eelkõige kindlustunnet. Tema sõnul ei ole vanuse tõttu töölepingu lõpetamine ka praegu sugugi massiline, kuna heast töötajast ei loobuta.

•• Sotside hinnangul on kehtiv piirang vastuolus nii põhiseaduse kui ka EL-i dokumentidega, mis keelustavad igasuguse diskrimineerimise. Põhiseaduslikule vastuolule osutab ka õiguskantsler Allar Jõks, kes on nõudnud riigikogult töötajatele parema kaitse pakkumist. Võimuliit loodab, et piirangu mahavõtmisel on “positiivne mõju vanemaealiste töötajate kolmanda nooruse kujundamisele”. Eestis elab umbes 220 000 inimest, kes on ületanud 65. eluaasta piiri.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 jaanuar 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Äripäev

Merike Lees

Kolmandik töösisekorraeeskirjadest, mis tööandjad on oma firmades koostanud, ei saa tööinspektsioonist jõustumiseks vajalikku kooskõlastust.

Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on sagedasemaks mittekooskõlastamise põhjuseks, et töötaja asemel kasutatakse määratlust töövõtja, mis on võlaõiguslik termin; jäetakse märkimata tööaja alguse ja lõpu aeg; ei teata, et riigipüha ja puhkepäev on ka jõululaupäev ning sellele vahetult eelnevat tööpäeva tuleb lühendada kolme tunni võrra. Eeskirjades räägitakse küll summeeritud tööajast, kuid summeerimisperioodi ei ole kindlaks määratud - seadus näeb ette võimaluse kohaldada summeerimisperioodi kuni neli kuud, kuid seejuures peab tööandja arvestama, et ta ei saa ühe osakonna töötajatele kohaldada erinevat summeerimisperioodi, näiteks ühele üks kuu ja teisele neli, sel juhul oleks tegemist töötajate ebavõrde kohtlemisega. Seepärast oleks parem töösisekorra eeskirjades fikseerida, millistes üksustes tööaja summeeritud arvestust peetakse ning üksuste kaupa välja tuua, milline on selles konkreetses üksuses kohaldatav summeerimisperiood.

Miidla-Vanatalu sõnul arvab mõni tööandja, et kui ettevõte on avatud 24 tundi ööpäevas, siis võib ta ka töötajat ilma tööinspektori nõusolekuta üle 12tunnisesse vahetusse määrata.

Töö- ja puhkeaja seadusest lähtuvalt saab vaheaja puhkuseks ja einestamiseks pärast nelja tundi tööd, tööandjad aga tahavad, et töötaja töötaks kella 8-14 ning võiks alles seejärel ettenähtud vaheaega kasutada, rääkis Miidla-Vanatalu.

Väga sage viga on, et töötasu maksmise kohta kirjutatakse: palka makstakse kuni teatud kuupäevani - töölepingu seaduse kohaselt peavad sisekorraeeskirjad sisaldama palga maksmise aega ja kohta, mis tähendab et tuleb täpselt määratleda kuupäev, millal palga maksmine toimub ning sularaha väljamaksete puhul ka koht, kus palka välja makstakse, rõhutas Miidla-Vanatalu.

"On ka kirjutatud, et töötajal ei ole õigust saada avanssi enne lähetusse minekut, mis on otse seadusega vastuolus," lisas Miidla-Vanatalu.

Tööandjad viitavad töösisekorraeeskirjas ka seadustele - näiteks puhkuse pikkuse määravad ära Eesti Vabariigi seadusandlikud aktid, selle asemel peaks olema kirjas, kes ja kui palju võib puhata.

"Töötaja ei pea hakkama otsima seadusest, mis seal kirjas on, talle peaks piisama töösisekorraeeskirjast, et teada, millised on poolte käitumisreeglid antud tööandja juures lisaks töölepingus fikseeritule," lausus Miidla-Vanatalu.

Tartumaa tööinspektsiooni inspektor-jurist Irja Smutova sõnul saavad tööandjate vead alguse internetis müügilolevatest vigastest eeskirja põhjadest, mis ei vasta seaduses ette nähtud nõuetele. Tööandjad püüavad end sellega õigustada, selgitas Smutova. Vahel kasutatakse tema sõnul ka valmis eeskirju, kus teise ettevõtte nimigi on jäänud ära muutmata.

Miidla-Vanatalu praktikas üritati kahele tööandjale kooskõlastada ühed töösisekorra eeskirjad. Erinevate registrikoodidega ettevõtete töösisekorra eeskirjad esitati koos märkega, et need laienevad sellele ja teisele ettevõttele - ilmselt oli personalijuht üks, oletas Miidla-Vanatalu.

Töölepingu seaduse järgi peab olema töösisekorraeeskiri igas enam kui viie töötajaga ettevõttes, eeskiri jõustub nädal pärast tööinspektsioonist kooskõlastuse saamist. Eeskirju ei nõuta tööandjalt, kellel on alla viie töötaja. Niisugune tööandja võib töösisekorra määrata iseseisvalt, arvestades töö iseärasusi ja töösisekorrale harilikult esitatavaid nõudeid.

Eelmisel aastal tööinspektsioonile esitatud 2288 tööandja taotlusest sai kinnituse 1570, selgus tööinspektsiooni statistikast. Tööinspektsiooni avalike suhete spetsialisti Tõnu Vare sõnul hõlmasid esitatud taotlused 23 000 töötajat. Kooskõlastuse saanud eeskirjad puudutasid ligi 21 000 töötajat, mis näitab, et eelkõige on probleeme töösisekorraeeskirjade kooskõlastamisega väikestel ettevõtetel, märkis Vare.

Mis te eputate oma autodega

Kristi Mikiver
Fazer Eesti personalijuht

Meie ettevõte on hoogsalt kasvanud ja suuri muutusi läbi teinud, mistõttu uuendasime ka sisekorraeeskirju ja kinnitasime need 1. detsembril. Saime kinnituse pärast selgitusi ja kompromisside tegemist. Tööinspektsiooni poolelt oli tunda palju mittesüüvimist. Nad ootavad standardseid lahendusi, teise poole nägemust ei taheta arvesse võtta. Enda selgitamist võetakse vastuvaidlemisena. Andis tunda mittekoostööaldis suhtumine - meie vaatame, kas see on piisavalt hea, mis te kokku olete kirjutanud. Palju oleneb sõnastusest - olen ise sellega kokku puutunud ja tean seda justiitsministeeriumis töötamise ajast. Seda kummalisem oli kuulda asjasse mittepuutuvaid repliike: me olime pannud kirja asutuse telefonide ja autode kasutamise korra, mille peale öeldi, et mis te nendega eputate töötajate ees, tehke selle kohta teine dokument.

Eeskirja veel ei ole

Kaili Tuur
Kalev Spa Hotelli personalijuht

Meie sisekorraeeskirjad on üldiselt juba koostatud, kuid ei ole veel tööinspektsioonis kinnitatud.

Töölepingu sõlmimisel tuleb küll töötajale tutvustada töösisekorraeeskirju, kuid me oleme leppinud kokku, et nendega saavad töötajad tutvuda kohe siis, kui nad on kinnitatud. Siiamaani on ikka kõik varasemad eeskirjad saanud kinnituse pärast tööinspektsioonipoolsete soovituste arvestamist.

Mõttetu norimine

Helo Tamme
Balti Spooni personalijuht

Uuendasime oma eeskirju möödunud aastal. Tööinspektsioon tahtis, et me teeks seal täpsustusi töölepingu lõpetamise kohta, palga maksmise kohana pidime märkima töökoha ja täpsustama tasustamist mittekvaliteetse töö korral. Ei midagi olulist, pigem selline mõttetu norimine. Lugesime üles ka riigipühad ja kuna eelmisel aastal lisandus jõululaupäev riigipühade loetellu, siis peame eeskirju taas täiendama ja kinnitama.

Eeskirjade sisu määrab seadus
Väljavõte töölepingu seaduse §-st 41

Eeskirjad peavad kindlaks määrama vähemalt alljärgneva:
tööaja alguse ja lõpu eraldi täisealistele ja alaealistele, samuti tööaja lõpu puhkepäevade ja riiklike pühade eelsetel päevadel
puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad
palga maksmise aja ja koha
tööalaste korralduste andmise korra
töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised
Vahetustega töö korral võib tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra määrata vahetusgraafikutega. Vahetusgraafikud kinnitab tööandja.
Allikas: töölepingu seadus