Üksikasjad

Avaldatud: 17 märts 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Margo Jõgi
TÜ Õigusinstituudi 4. kursuse tudeng

Kui ma sõlmin suvel tööandjaga töölepingu kaheks kuuks, kas sel juhul on mul ka katseaeg?

Kuna seadus ei näe töölepingu sõlmimisel ette kohustuslikku katseaega, siis on ühest vastust võimatu anda.

Katseaja olemasolu ja pikkus sõltuvad suuresti tööandja praktikast ning eelkõige tööandja ja töötaja vahelisest kokkuleppest. Kui katseaega kohaldatakse, peab see olema töölepingus märgitud ning selle pikkus ei tohi ületada nelja kuud.

Silmas tuleb pidada, et katseaega ei rakendata alaealistele ning katseajal on töötajal kõik seadustest, haldusaktidest ning kollektiiv- ja töölepingust tulenevad õigused ja kohustused.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 märts 2006

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Lühiste, töötukassa nõunik

•• Mis põhjusel on töötuskindlustushüvitise saamise eeldus töötuna arvelevõtmine?

Kuna olen sundkorras kindlustusmakset tasunud, siis järelikult peab olema mul õigus seda raha ka töötuks jäädes tingimusteta kasutada.

Töötuna arvelevõtmise nõuet on vaja kahel põhjusel. Esiteks on töötuna arvelevõtmist vaja, tegemaks kindlaks, et inimene on tööta – ta pole tööga hõivatud, on kohe valmis tööle asuma ja otsib aktiivselt tööd. Teiseks pole töötuskindlustushüvitise maksmise eesmärk anda inimesele tingimusteta asendussissetulekut.

Töötuskindlustushüvitise maksmise eesmärk on toetada tööta jäänud inimese võimalikult kiiret töölenaasmist. Töötuna arvelevõtmise nõue tagab tööotsingute toetamise ja kontrollimise kaudu töötuskindlustushüvitise eesmärgipärase maksmise.

•• Kuhu tuleb viia töötuskindlustuse saamise avaldus ning mis dokumendid peavad kaasas olema?

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks tuleb minna tööturuameti piirkondlikku osakonda. Hüvitise saamiseks peab end tööturuameti piirkondlikus osakonnas töötuna arvele võtma ning täitma hüvitise taotlemise avalduse. Selleks peab olema kaasas pass või ID-kaart, samuti töö- või teenistussuhte lõpetamise alust ja aega tõendav dokument ja tööandja(te) tõend(id) taotlejale 12 viimasel töötamiskuul makstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta. Töö- või teenistussuhte lõpetamist tõendavaks dokumendiks on tööraamat, kanne töölepingus, töölepingu lisana vormistatud töölepingu lõpetamine, teenistusest vabastamise korraldus või käskkiri. Tööandja tõend makstud tasude ja töötuskindlustusmaksete kohta peab olema täidetud ametlikul vormil, mille leiab töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 märts 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Merike Lees

Palgatõus toimib motivaatorina kuni 20 000kroonise kuupalgani, sealt edasi ei ole palgatõus töötajale enam motivaator.

Üheks töötaja motiveerimiseks on ratsionaal-majanduslik lähenemine ehk maksa head palka, siis on töötaja rahul. "Inimesed tahavad saada rohkem palka ja alati, kui palk tõuseb, tõuseb ka motivatsioon," kummutas ASi Tavid nõukogu esimees Alar Tamming Äripäeva seminaril "Kuidas hoida head töötajat, kui tööturg on ahvatlusi täis?" väite, et raha ei motiveeri inimest.

Tema sõnul on teaduslikult tõestatud, et selline palgatõus toimib 18 000-20 000 kroonini. Üle selle motivatsioon enam ei tõuse. Töötaja ise võib väita, et palk teda endiselt motiveerib ja ta tahab küll kogu aeg juurde saada ja teenida rohkem kui 20 000 krooni, kuid palgatõusu korral tööle pühendumine ei suurene. Motivatsioonitõus on ajutine, see kestab üheksast kuust aastani, mitte rohkem, nentis Tamming.

Sama uuring leidis ka, kui omanikul on koos 50 miljonit krooni, siis saab ta kõik oma vajadused, milleks ta raha tahtis teenida, rahuldatud. Edasi on kaks teed, kas jätkata teenimist 100, 500 miljonini või leida elus uusi väljakutseid, ütles Tamming.

Töötajaid motiveerib töökohta vahetama väikegi palgavahe. A-Selveri teenindusdirektor Kadi Kütt tõdes, et neilt lahkus töötaja, kellele pakuti 200 krooni kõrgemat põhipalka.

Tammingu sõnul on töötajatele oluline hoolimine ja hoolimist peab olema tunda ka palgaga. Tavid hoiab oma töötajate palgad 15-20% kõrgemal oma tööstusharu keskmisest. Samas on kõigi töötajate palgad avalikud, kõigile peab olema teada, mille alusel nende palk tekib. See ei tähenda palkade ühtlustumist. "Juhtkonna ja töötaja palgaerinevus on kümnekordne, kõik teavad ja aktsepteerivad seda," ütles Tamming.

Tammingu sõnul tuleb töötajate motivatsiooni juures arvestada ka sellega, et inimene on sotsiaalne loom, kes tahab käia tööl suhtlemas. Seega peab töö võimaldama ka suhelda. Tammingu sõnul peaks tööaeg sisaldama kaks osa tööd ja üks osa sotsiaalset suhtlemist. Kui töötajatel suhtlemiseks aega ei jää, on tegu diktaatorliku firmaga, kui on liiga palju suhtlemist, ei tule tööst midagi välja, selgitas Tamming.

Preemia maksmiseks on firmas tugev töötajate ootus. Kuid iga hea sooritus ei pea saama tasustatud. Tavidis premeeritakse 3. või 5. või 7. head sooritust, jõulude ja jaanipäeva preemiat ei maksta.

Tavapäraselt ollakse harjunud, et inimene teeb head tööd ja saab preemiat. Tavidis tehti vastupidi, võeti viletsamad töötajad ja anti neile preemiat. Tulemuseks oli see, et preemiat saanud töötaja hakkas oma tööd parandama, et preemiat õigustada ja nüüd oleme me nendega väga rahul, rääkis Tamming.

Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid tegureid, mis neid motiveerivad, seega tuleb läheneda igale inimesele individuaalselt, nentis Tamming. Sama soovitas ka Meta-Profit OÜ treener-konsultant Alexander Kotchubei.

"Ma alustan päeva sellega, et tuua oma töötajale sära silmisse: räägin naljalugusid, filosoofilisi lugusid - teen individuaalset käivitamist," ütles Kotchubei. Kui sellega ei tegeleks, ega siis kohe midagi ei juhtuks, varsti aga küll.

Töötajad vajavad kiitmist, kuid siin tuleb olla ettevaatlik. Töötaja leiab, et sa kiidad teda - järelikult tahad midagi saada, hoiatas Kotchubei.

Töötajatele teeb rõõmu ka uus mänguasi, mõne uue asja ostmine või kinkimine, sest kui tööandja annab midagi, siis see näitab töötajale, et temast hoolitakse, rääkis Kotchubei.

Tegele inimesega
Kadi Kütt
A-Selveri teenindusdirektor

Kui tööle tuleb uus inimene, siis tegele temaga. Uus töötaja vajab tuge. Ei piisa, kui laseme töötajal paberid läbi lugeda. Oluline on töötaja orienteerimine ehk eesmärgistatud ja sihikindlad tegemised, et töötaja kohaneks ja orienteeruks ning hakkaks võimalikult kiiresti tulemust andma.

Sisseelamisprogramm on kõigile uutele töötajatele ja neile, kes liiguvad firma sees ühelt ametikohalt teisele. Sisseelamine algab juba töötaja värbamisel ja valimisel - kuidas me räägime oma eesmärkidest, personalipoliitikast, väärtustest. Spetsialistide ja juhtide puhul võib sisseelamiseks kuluda kuni aasta. Sisseelamisprogramm võiks kesta katseaja lõpuni. See on aeg, mille jooksul töötaja saab aru, kas talle meeldib, ja juht saab aru, kas talle sobib.

Sageli juht unustab uue töötaja, kuigi sel ajal peab teda eesmärgistatult aitama. Info on üks olulisemaid komponente.

Infopuudus tekitab vastuseisu. Ülesanded ja eesmärgid peavad olema täpselt kirja pandud. See teeb asja lihtsamaks. Juhtidel pole see oluline, aga töötajatele küll.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 märts 2006

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, ametiühingute jurist

•• Kas töölepinguga võib töötada mitmes asutuses? Kui, siis kas mõlemast töökohast on ette nähtud kõik seadusest tulenevad õigused? Kas 28 kalendripäeva puhkust antakse mõlemast asutusest?

Mitme tööandja juures töölepinguga töötamisele seab piirid tööaeg, see ei tohi ületada üldist riiklikku normi 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Seega saab mitme tööandja juures töötada ainult osalise tööajaga.
Töölepingu sõlminuile kehtivad kõik tööseadustest tulenevad õigused ja kohustused ühtviisi, osaline tööaeg mingeid erisusi kaasa ei too.

Ka puhkusele vähemalt 28 kalendripäeva on osalise tööajaga töötajal õigus iga tööandja juures.

•• Töötan asutuses töövõtulepinguga juba aasta. Kas mul on õigus sealt tasulist puhkust saada? Ja kui ma töölt lahkun, kas mul on õigus saada kas või ühe kuu eest puhkusekompensatsiooni?

Töövõtulepingu suhtes tööseadused, sh puhkuseseadus, ei kehti. Seega töövõtja seaduse alusel puhkust, puhkusetasu ega -hüvitust nõuda ei saa.

Puhkuse andmises, selle tasus ja hüvitamises võidakse aga töövõtulepingus kokku leppida. Kui selline kokkulepe on lepingus kirjas, tuleb tellijal töövõtjale puhkust anda, tasu ja hüvitust maksta.

•• Minu tööleping on kavas lõpetada 1. mail. Oletame aga, et sel ajal on leping haiguslehe tõttu peatunud. Mis saab edasi? Kuidas töölepingu lõpetamine sel juhul vormistatakse?

Kahjuks ei selgu küsimusest, kelle algatusel ja mis alusel on tööleping kavas lõpetada. Kui see toimub töötaja algatusel, poolte kokkuleppel või tähtaja saabumise tõttu, lõpetatakse leping ettenähtud ajal, st 1. mail, olenemata sellest, et töötaja on sel ajal haiguslehel.

Haiguse ja puhkuse, ka lapsehoolduspuhkuse, ajal ei või töölepingut lõpetada tööandja algatusel, välja arvatud tööandjaks oleva juriidilise isiku nagu aktsiaseltsi, osaühingu või sihtasutuse likvideerimise või pankroti väljakuulutamise korral.

Kuna üldjuhul haiguse ajal tööandja oma algatusel lepingut lõpetada ei saa, siis lükkub see päevale, mil töötaja tööle kirjutatakse. Oletame, et töötaja on saanud teate koondamise kohta 1. mail ja ta on sel ajal haige. Tööle kirjutatakse ta 10. maist, esimesel tööpäeval pärast haigust. Samal päeval tulebki siis tema tööleping koondamise tõttu lõpetada, maksta lõpparve ja anda kätte tööraamat.