Üksikasjad

Avaldatud: 19 juuni 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Kas töölepingus võib kokku leppida palga maksmiseks muus vääringus kui Eesti kroon, näiteks USA dollarites või eurodes?

See on lubatud ainult juhul, kui töötatakse välisriigis. Eestis töötamise korral tuleb palka maksta ainult Eesti kroonides. Nõue tuleneb rahaseadusest, mille järgi ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon ja mis selgelt ütleb, et Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid. Kui meie riigis kehtestatakse euro, siis muudetakse vastavalt ka rahaseadust ja loomulikult tuleb siis ka palka eurodes maksta.

•• Töölepinguga on ette nähtud 40-tunnine töönädal, samas käib tasustamine tükitöö alusel. Ületundidel tehtud töö eest lisatasu ei maksta. Kas see tähendab seda, et võin siis ka “alatunde” teha?

Kui tükipalgaline töötaja teeb ületunnitööd, tuleb tallegi vastavat lisatasu maksta, sest töö-ajanorm on ju temalgi. Ületunnitöö on üldjuhul võimalik poolte kokkuleppel, s.t tööandja on nõus töötaja sooviga teha tööd üle tööajanormi ja vastupidi – kui tööandja taotleb, et töötaja kauem töötaks, peab selleks olema töötaja nõusolek.
Kui töötaja jääb ilma tööandja nõusolekuta ja vahel koguni tema tahte vastaselt kauemaks tööle, et rohkem toodangut anda ja sellega oma palka suurendada, siis ei ole see ületunnitöö ja selle eest lisatasu nõuda ei saa.
See, kui palju päevas, nädalas, kuus jne tööd tuleb teha, on määratud tööajanormiga. Kui töölepingus on kokkulepe täis-tööajaga töötamiseks, siis on töötaja kohustatud kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas või sama normi alusel määratud aja töötama ja tööandja on kohustatud teda selleks ajaks tööga kindlustama.
Mingeid “alatunde” töötaja ühepoolselt teha ei saa. Tööandjal, kes tööajanormi ulatuses töötajat tööga ei kindlusta, tuleb teha juurdemakse, see tähendab, et palka peab maksma kogu töölepingus kokkulepitud tööajanormi järgsete päevade või tundide eest.

•• Töötan asutuses poole kohaga. Tööaeg on 8.15-12.15. Kas riigipühaeelne lühendatud tööaeg laieneb ka minule ja millises ulatuses?

Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. Kui töötaja töötab osalise tööajaga, lüheneb sama aja võrra ka tema tööpäev, 4-tunnise tööpäeva puhul jääb see siis 1-tunniseks.
Pidanuks seadusandja silmas ainult 8-tunnise üldise riikliku normi järgse tööpäeva lühendamist, tulnuks see nii ka seadusesse kirjutada. Kehtiva sätte sõnastuse järgi tuleb lühendada töö-päeva, kestku see 8 või 4 tundi.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Kas kehtib seadus, et vanemaid kui 65-aastasi ei saa töölt päevapealt vabastada ning vähem kui kümme aastat töötanule tuleb koondamisest teatada kaks kuud ette ja üle kümne aasta töötanule kolm kuud ette? Kuidas makstakse koondamisel või töölt vabastamisel hüvitisi?

Paljud inimesed on ekslikult hakanud iga tööandja algatusel töölepingu lõpetamist koondamiseks pidama. Tegelikult on koondamine ainult üks töölepingu lõpetamise alus mitme teise hulgas.
Koondamise tõttu võib tööandja töölepingu lõpetada töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel ja muudel juhtudel, mil töö lõpeb. Koondamisest tuleb töötajale kirjalikult ette teatada. TööstaaÏi puhul alla viie aasta peab tööandja koondamisest ette teatama vähemalt kaks kuud, viie-kümneaastase staaÏiga inimesel on õigus etteteatamisele kolm kuud ja üle kümne aasta töötanule neli kuud. Tööandja võib koondamise alusel töölepingu lõpetada ka varem, isegi päevapealt, kuid sel juhul tuleb tal maksta hüvitist keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest ette teatati. Oletame, et tööandja lõpetab töölepingu mingi etteteatamiseta koondamise tõttu 13. juunil. Töötaja pidev tööstaaÏ sama tööandja juures on 15 aastat, järelikult tulnuks kirjalik koondamisteade anda 12. veebruaril. Et teada saada, mitme päeva keskmist palka tööandjal tuleb maksta, loeme kalendrist kõik tööpäevad alates 13. veebruarist kuni 12. juunini.

Koondamishüvitise suurus sõltub samuti pidevast tööstaa-Ïist sama tööandja juures. Kui tööstaaÏi on kuni viis aastat, on õigus hüvitisele kahe kuu keskmise palga ulatuses, viie- kuni kümneaastase staaÏi puhul on hüvitiseks kolme kuu keskmine palk ja üle kümneaastase staaÏi korral nelja kuu keskmine palk.
Koondamine ei sõltu vanusest. Kui töö saab otsa, kuulub töötaja koondamisele, olgu ta 15- või 80-aastane, ja ka hüvitisi tuleb maksta töötaja vanusest olenemata.

Küsija ei pidanud ilmselt silmas koondamist, vaid töölepingu lõpetamist töötaja vanuse tõttu. Kuni selle aasta 4. märtsini võis tööandja ühepoolselt lõpetada töölepingu töötajaga, kes oli saanud vanemaks kui 65 aastat ja kel oli õigus pensionile. See säte on nüüd kehtetu ja vanuse tõttu enam kellegi töölepingut lõpetada ei tohi, ei päevapealt ega etteteatamisega.

Kui aga töötaja soovib töölepingut omal soovil lõpetada, siis tuleb avaldus esitada üldjuhul üks kuu ette, vanus ei anna siin eeliseid. Töötaja algatusel ehk omal soovil töölepingu lõpetamise korral hüvitisi ei maksta, välja arvatud hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2006

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Kadri Klettenberg-Paas
haigekassa kommunikatsioonispetsialist

Ravikindlustuse saamiseks on oluline, milline leping hooajatöötajaga sõlmitakse, sest alla kolmekuulise töövõtulepinguga töötajale ravikindlustus ei laiene.

Tööandja peab inimesed haigekassas arvele võtma, kui nendega on sõlmitud tööleping pikema kui ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks.

Õigus kindlustusele on üle kolmekuuse või tähtajatu võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavatel inimestel, kes pole füüsilisest isikust ettevõtjad ning kelle eest on teine lepingupool kohustatud maksma sotsiaalmaksu vähemalt 1400 krooni pealt (st sotsiaalmaksu peaks maksma vähemalt 462 krooni).

Tööandjal on kohustus võtta töötaja arvele seitsme kalendripäeva jooksul pärast töötaja tööle või teenistusse asumist. Kui seda ei tehta ning seetõttu saab töötaja kahju, siis peab tööandja hüvitama töötajale tekkinud kahju.

Sama oluline on ka töötaja kindlustuse õigeaegne lõpetamine, sest unustamise korral võib haigekassal tekkida nõudeõigus tööandja vastu. Sotsiaalmaksu maksmine või mittemaksmine töötasudelt ei anna automaatselt kindlustust.

Kui tööandja jäi suvel oma palgalise abilise tööga rahule ning otsustab tema tähtajalist töölepingut pikendada või muuta see tähtajatuks, siis peab sellest haigekassast teavitama. Ka alaealisi peab haigekassas arvele võtma, kui neil on selleks õigus. Kuigi neil on alla 19aastase inimesena tõenäoliselt ravikindlustus olemas, siis võttes nad arvele kindlustatuna, on neil õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitisi.

Aeg määrab kindlustatuse

näited
- Jaanika ja Peeter võeti tähtajalise töölepinguga tööle. Esimene 1. juunist 30. augustini ja teine 1.- 27. juunini. Esimesel juhul peab tööandja võtma Jaanika arvele haigekassas, teisel ta seda teha ei tohi.
- Karl on neljakuuse töövõtulepinguga andmesisestaja. Kuna ta töötasu sõltub sisestatud andmete hulgast, siis pole teisel poolel kohustust maksta talle igal kuul vähemalt 1400 krooni. Seega puudub alus teda haigekassas arvele võtta.
- Piret võeti kaheks kuuks töövõtulepinguga tööle. Hoolimata talle makstava tasu suurusest, ei tohi tööandja teda haigekassas arvele võtta, sest ta lepingu kestus pole piisavalt pikk - vaja oleks kolme kuud.
Allikas: haigekassa

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2006

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Minu noorem laps sai selle aasta märtsis kolmeaastaseks. Kas mul on võimalik saada täiendavalt kuus või kolm päeva lisapuhkust? Kas kuni 14-aastase lapse eest saab ka kolm päeva lisapuhkust?

Puhkuseseaduse kohaselt antakse täiendavat lapsepuhkust lapse kolmeaastaseks ning 14-aastaseks saamise aastal, olenemata sellest, kas lapse sünni-päev on enne või pärast puhkust.
Seega saab küsija tänavu veel kuus kalendripäeva ja järgmistel aastatel kolm kalendripäeva lapsepuhkust.

•• Töötan algklassiõpetajana ja olen hetkel lapsehoolduspuhkusel. Minu asemele võeti asendusõpetaja. Nüüdseks olen aru saanud, et asendaja tahetakse võtta ka põhikohaga tööle, kuigi reaalset kohta pole. Tahaksin teada, kas mul on õigus saada tagasi oma vana klass või peab tööandja mind vaid klassiõpetaja kohaga kindlustama.

Lapsehoolduspuhkuse järel peab töötajal olema võimalus jätkata tööd oma töölepingu tingimuste kohaselt.
Tõenäoliselt on töölepingus kirjas ainult ametikoht – klassiõpetaja. Sellisel juhul tuleb küsija kindlustada klassiõpetaja tööga ja tal ei ole õigust just oma vana klassi tagasi nõuda.