Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, ametiühingute jurist

•• Viimasel ajal tehakse töölepinguid niimoodi: “Kuutöötasu 5000 krooni neto.” Mis alus on nn neto-töölepingu sõlmimiseks? Raamatupidamises on netosummat võimatu välja tuua, kui on igasuguseid lisatasusid ja mitut liiki kinnipidamisi. Mida sellisest vormistusest arvate?

Netopalga näitamine töölepingus on ebaseaduslik. Juba 5. juunil 2005 jõustus palgaseaduse § 3 muudatus, mille järgi palgamäär, lisatasu ja juurdemaksed tuleb näidata summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud, see tähendab, et palk peab olema töölepingus väljendatud brutosummana.

Soovitan tutvustada tööandjat nimetatud seadusesättega ja paluda teha töölepingus vastav muudatus. Aga ikka nii, et maksmisele kuuluv palk ehk netopalk seejuures ei väheneks. Kui tööandja seda palvet ei täida, tuleb abi otsida tööinspektorilt.

•• Kas on olemas personalitöötaja töökoormuse normid? Mitu töötajat asutuses on ühe personalitöötaja töökoormuse norm?

Ühtseid riigi poolt kehtestatud personalitöötaja töönorme olemas ei ole. Iga tööandja võib need ise välja töötada ja oma firmas kehtestada.

•• Kas summeeritud tööajaga töötamise arvestuslik ajavahemik peab olema vähemalt kaks kuud? Kas see ei või olla üks kuu?

Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt võib tööaja summeeritud arvestust kohaldada siis, kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul. Seega võib arvestusperiood olla nii üks nädal kui ka üks kuu või rohkem. Neljast kuust pikema ajavahemiku rakendamise peab tööandja kooskõlastama oma asukoha tööinspektoriga.

•• Minu tööleping tööandjaga on lõpetatud. Soovisin saada viimase 12 kuu palgaväljavõtet. Kuid raamatupidaja keeldus sellest, tuues põhjuseks, et ma ei ole mitte koondatud, vaid omal soovil lahkunud. Kas tal on selleks õigus?

Raamatupidaja keeldumine palgatõendit andmast oli kindlasti ebaseaduslik. Nii töölepingu seaduse kui ka palgaseaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötaja nõudel andma talle õiendi makstud palga, kinnipeetud maksude, maksete ja töötaja kasuks tehtud kindlustusmaksete kohta. Selline õiend tuleb töötajale anda olenemata sellest, mis alusel tööleping lõpetati.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 märts 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Anne Adamson
advokaadibüroo Sorainen Law Offices jurist

Kindlasti ei meeldiks kellelegi meist olukord, kui äriühingu aktsionäri või osanikuna avastad ühel päeval, et sinu äriühingust lahkunud juhtorganite liikmed on asutanud sinu ühinguga konkureeriva ühingu, värvanud sinu juurest lahkunud töötajad ning kasutavad oma tegevuses olulisel määral sinu ühingus saadud teadmisi ja kogemust. Sellises olukorras leidsid end ASi Balteco (edaspidi: hageja) aktsionärid 2002. aastal ning esitasid hagi oma konkurendi vastu, mille asutasid 2001. aastal hageja juhtorganite endised liikmed koos hageja endiste töötajatega. Alles 16. novembril 2005. a jõudis see hagi lõpliku lahenduseni Riigikohtus.

Konkurentsiseaduse järgi on konkurents kõlvatu, kui konkurendi teod on heade kommete ja tavadega vastuolus ning tema äritegevus ebaaus. Keelatud tegude mitteammendava loeteluna toob seadus muuhulgas konfidentsiaalse teabe kuritarvitamist ning konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamist. Nimetatud teod loetakse kõlvatuks konkurentsiks ainult juhul, kui:
- kasutatud teave on saadud seadusevastaselt ja
- konkurendi töötajat või esindajat kasutatakse ära, mõjutades teda tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides.

Hageja leidis, et konkurendi tegevus rikkus kõlvatu konkurentsi keeldu, kuna konkurent sai olulise konkurentsieelise, kasutades ära hageja endiste juhtivate isikute kaudu hageja konfidentsiaalset teavet, võttes üle hageja poolt välja koolitatud töötajaid ning hageja toodete tarnijaid.

Antud kaasuses ei vaidlustanud keegi asjaolu, et loodud äriühing osutas hagejale konkurentsi. Küsimus seisnes vaid selles, kas konkureeriv tegevus oli keelatud. Kohus leidis, et hageja endise juhatuse liikme saamisega konkurendi juhatuse liikmeks ning selle kaudu varem saadud kogemuste ja teadmiste kasutamisega uues ametis ei ole toimunud konfidentsiaalse informatsiooni kuritarvitamist ega seega ka kõlvatut konkurentsi, kuna teave, mida konkurent kasutas, ei olnud saadud seadusevastaselt. Samuti polnud hageja töötajaid või esindajat mõjutatud kellegi kolmanda huvides.

Samuti toonitas kohus, et aktsiaseltsi nõukogu ja juhatuse liikme osas kohalduv äriseadustikust tulenev konkurentsikeeld ei laiene aktsiaseltsist lahkunud äriühingu juhtorganite liikmete suhtes ning kuna hageja ei olnud oma juhatuse või nõukogu liikmetega ega ka töötajatega sõlminud kokkulepet konkurentsi osutamise keelamise kohta pärast nende isikute kohustuste täitmise lõppemist hageja juures - ei tulenenud toodud isikutele konkurentsikeeldu ka lepingulistest seostest hagejaga.

Siinkohal sai taaskord kinnitust põhimõte, et kuna konkurentsikeelu näol on tegemist nii töötaja kui ka juhtorgani liikme tegevusala või töö- ja ametikoha vaba valiku piiramisega, siis peab lepingu kehtivuse lõppedes kehtiv konkurentsikeeld olema sätestatud seaduses või poolte sätestatud kokkuleppes. Seetõttu on oluline, et töö- või juhtorgani liikme lepingus oleks vastav piirang selgelt märgitud.

Seega ei päästa ettevõtjat ülalkirjeldatud ebameeldivast olukorrast ka konkurentsiseadus, kui töötajate, juhatuse ja nõukogu liikmetega puuduvad vastavat tegevust keelavad või piiravad kirjalikud kokkulepped. Sellest hoolimata usutakse paljudes organisatsioonides ikka veel, et võimalikke ülejooksmisi on võimalik muul viisil ennetada, või et töö- või ametisuhte lõpetamisel suudetakse jõuda edasises "lubatud tegevuses" kokkuleppele.

Enne võtmeisikute lahkumismomenti tuleks kokkuleppele jõuda, mis ootab neid ja äriühingut ees, kui nendevaheline koostöö peaks lõppema.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 märts 2006

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Äripäev

Eesti Tööandjate Keskliit tahab tõsta sotsiaalmaksu miinimumkohustuse praegu kehtiva alampalgani ehk 3000 kroonini järgmisest aastast.
"Arvestades eelseisvaid meditsiinisektori palgaläbirääkimisi, mis haigekassa järgmise aasta eelarvet taas defitsiidiga ähvardavad, tuleks kriisisituatsiooni ennetada ja sotsiaalmaksu miinimumbaasi tõstmine varakult ära otsustada," ütles Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis.

Sotsiaalmaksu miinimumi arvestusbaas puudutab kõige otsesemalt FIEde maksukoormust ja riigi tulusid, kuna riik tagab teatud osale elanikkonnast (ca 50 000 isikut) tasuta pensioni- ja ravikindlustuse.

Sellest aastast tõsteti tänu Tööandjate Keskliidu survele sotsiaalmaksu miinimumi arvestusbaas 700 kroonilt 1400 kroonile, mis tõi haigekassa eelarvesse juurde 140 miljonit krooni.

"Miinimumbaasi tõstmine võimaldaks ühtlasi tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitiste katmist jätkuvalt haigekassa eelarvest, mis aitaks lahendada palju vaidlusi tekitanud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise küsimuse," märkis Kriis.

Koostöös sotsiaalmaksu miinimumkohustuse tõstmiseks alampalgani leppisid Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit kokku mullu sõlmitud alampalga leppes.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2006

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Lühiste, töötukassa nõunik

•• Kas vanemahüvitisest ehk emapalgast arvatakse töötuskindlustusmakse samuti maha? Kas kaotan lapsega kodus olles kindlustusstaažis? Ehk nullib lapsega kodus olemine kogu eelneva staaži?

Sarnaselt teiste riiklike toetustega ei peeta vanemahüvitiselt kinni töötuskindlustusmakset. Lapsega kodus olemine ei nulli varem kogutud töötuskindlustusstaaži. Kui enne lapsehoolduspuhkusele jäämist olete töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset näiteks kaks aastat, säilivad need kaks aastat kindlustusstaaži. Küll ei teki vanemahüvitise saamise ajal kindlustusstaaži juurde, sest kindlustusstaaži arvestatakse ainult selle aja eest, mil kindlustatu on töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset.

•• Kas soodus- ja vanaduspensioni saaja peab oma pensionist maksma töötuskindlustusmakset? Kas töötava pensionäri töötasust läheb maha ka töötuskindlustusmakse?

Töötuskindlustusmaksega on maksustatud ainult kindlustatu töötasu. Riiklikelt toetustelt ega pensionidelt, sealhulgas vanaduspensionilt ja soodustingimustel määratud vanaduspensionilt ei pea töötuskindlustusmakset tasuma.

Vanaduspensionieas töötaja ei ole töötuskindlustuse seaduse järgi kindlustatu. See tähendab, et juhul, kui vanaduspensioniikka jõudnud inimene töötab, ei pea tema töötasult maksma töötuskindlustusmakset ja tal puudub töötuks jäädes ka õigus töötuskindlustushüvitisele. Samuti ei ole kindlustatu töötaja, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension. Aga kui isikule on määratud soodustingimustel vanaduspension ja ta töötab, siis on ta kindlustatu ja tema töötasult tuleb maksta töötuskindlustusmakset kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni.

•• Mida tehakse minu palgast maha võetud kindlustusmaksega siis, kui ma enne vanaduspensionile jäämist ei jää töötuks? Kas saan selle endale?

Kui kindlustatu pole enne pensionile jäämist olnud töötu, ei maksta talle pensioniikka jõudes tema kindlustusmakseid tagasi, sest töötuskindlustus ei rajane kogumise, vaid solidaarsuse põhimõttel. See tähendab, et kõik töötajad tasuvad töötuskindlustusmakset ja töötuse risk on jagatud nende kõigi vahel, sest töötamise ajal on võimatu ette prognoosida, kas konkreetne inimene jääb töötuks või mitte. Need inimesed, kelle tööandjatel läheb paremini ja kes ei koge töötust, maksavad solidaarselt oma töötuskindlustusmaksest kinni nende inimeste hüvitised, kes kaotavad töö näiteks tööandja pankroti või koondamise tõttu.

•• Väikefirma seitse töötajat on tasunud oma töötasust töötuskindlustuse kindlustusmaksed 2005. aasta eest ja nad on seega kindlustuse subjektid. Millised on kindlustatud isikute töötuskindlustushüvitused töökoha koondamisel? Milline on hüvitis ettevõtte likvideerimisel?

Töötuskindlustuse seaduse järgi ei saa töötuks jäämise korral töötuskindlustushüvitist vaid siis, kui vallandamise põhjuseks on töö- või teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotamine, vääritu või korruptiivne tegu, samuti kui töösuhe on lõpetatud poolte kokkuleppel või omal algatusel. Viimati mainitud juhtumil on siiski üks erand – omal algatusel töösuhte lõpetamise korral on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui selle põhjuseks oli tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine. Kõigil teistel töösuhte lõpetamise juhtudel, ka töökoha koondamise või asutuse likvideerimise korral on õigus saada töötuskindlustushüvitist. Kuid hüvitise saamiseks peavad olema täidetud veel kaks põhitingimust: kindlustatu peab olema töötuna arvele võetud ja töötuna arvele võtmisele eelneva 24 kuu jooksul peab ta olema töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuud.

Kui küsija ei pidanud silmas mitte töötuskindlustushüvitist, vaid töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise maksmist, siis seda on tema töötajatel töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral võimalik saada. Seitsme töötajaga ettevõtte puhul on tegemist kollektiivse ülesütlemisega, kui töökohtade koondamise või ettevõtte likvideerimise tõttu lõpetatakse töölepingud vähemalt viie töötajaga. Sel juhul maksab töötukassa koondatud töötajatele töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist sõltuvalt nende pidevast tööstaažist antud tööandja juures ühe kuni kahe kuupalga ulatuses. Töötukassa makstava hüvitise võrra vähendab tööandja omalt poolt makstavat töölepingute kollektiivse lõpetamise hüvitist.