Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Anu Mägi

Kas lubada töötaja haigusleheta paariks päevaks koju, on iga ettevõtte enda otsustada.

Haigekassa soovitab tööandjatel võimaldada töötajatele kolm töövaba tervisepäeva aastas, tervisepäevi seaduseks teha ei ole kavas.

Küll aga võib iga tööandja sisekorraeeskirjaga kehtestada töötajatele vabad päevad ja näha ette nende tasustamise korra, teatas sotsiaalministeeriumi meedianõunik Marika Raiski. Seaduse järgi kadusid tervisepäevad 2002. aastal, mil hakkas kehtima uus ravikindlustusseadus.

Sarnaselt paljude ettevõtetega on kullerfirmas TNT Eesti tervisepäevad siiski olemas. Juhtkonna assistendi Elery Ulmova sõnul kasutavad firma töötajad tihti tervisepäevi palavikuga paar päeva kodus olemiseks, selle asemel et kohe haiguslehele jääda. Tervisepäevad on vormistatud ettevõttes lisapuhkusena, mille jooksul säilib töötasu.

Rakvere lihakombinaadis küll tervisepäevi pole, kuid personalispetsialist Ines Annuse sõnul oleks neid vaja juba seetõttu, et paljudel inimestel pole võimalik tööajast arstile minna.

Sama meelt on Ädala perearstikeskuse arst Pille Ööpik. Tema sõnul saaks tervisepäevi kasutada veel nii uuringutel kui ka lapsega arsti juures käimiseks. Haigekaasa soovitatud tervisepäevade eesmärk on vähendada haiguslehtede hulka kergemate tõbede puhul, mis arsti sekkumist ei vaja. Praegu annab töölt puudumise õiguse vaid haigusleht.

“Tervisepäevade idee on tore, kuid minul sellest kasu ei ole,” ütleb kemikaalide hulgimüügi ja tootmisega tegeleva ettevõtte raamatupidaja Malle (nimi muudetud). Tema sõnul on tervisepäevi võimalik võtta vaid firmades, kus pole suurt tööpinget. Malle sõnul põeb ta kõik väiksemad tõved püstijalu töö kõrvalt. Haiguslehel oli ta viimati kolm aastat tagasi, mil 40-kraadine palavik ta viieks päevaks haiglasse viis.

Rohkem haiguslehti

Firma, kus Malle töötab, on teinud töötajatele võimalikuks ühe vaba päeva kuus palgas kaotamata, kuid töötajad kasutavad seda harva. Malle sõnul ei jõuaks inimesed muidu lihtsalt tööga valmis, vastutustunne on nii suur ja asendajaid on väga raske leida. “Kust võetakse, et inimesed jäävad haiguslehele kergekäeliselt?” küsib Malle.
34 protsenti kõigist töövõimetuslehtedest kirjutatakse haigekassa andmeil välja gripi ja ülemiste hingamisteede nakkushaiguste korral. Perearstid soovitavad kergema haigusega kodus püsida, magada ja raviteed juua, tihti pole tõsisemaid ravimeid vajagi. Kui aga haigus on tõsisem ja pikaajalisem, tuleb muidugi vormistada töövõimetusleht.

Haigekassa ettepanek taastada tervisepäevad tuleneb murest aasta-aastalt suureneva haiguslehtede võtmise pärast. Ühe olulise asjaoluna toob ta aga esile vanemaealiste tööhõive märkimisväärse suurenemise.
Haigekassas eelmisel aastal tehtud analüüsist selgub, et kuni 50-aastaste töötajate töövõimetuslehtede keskmine kestus on 8,9 päeva, üle 50-aastastel töötajatel aga 12,8 päeva. Just vanemad inimesed kipuvad haigestuma sagedamini ja tõsisemalt kui nooremad ja nende töölt eemalolek venib pikemaks kui külmetushaiguste ja viiruste korral.

Haiguspäevade hulk muutumatu

•• Haiguslehe keskmine kestus 2005. aastal oli 12,6 päeva, aasta varem aga 12,7 päeva
•• Töövõimetuslehti anti eelmisel aastal 433 944, 2004. aastal 412 363
•• Haiguspäevi võeti 2005. aastal kokku 5,454 miljonit päeva, 2004. a 5,22 miljonit päeva
•• Kõige rohkem haiguslehti ehk 24% väljastati inimestele vanusegrupis 40–49 aastat.

Haigekassa kulud kasvasid

•• Kui vaadata haiguslehel viibimise aega vanusegruppide lõikes, siis kõige kauem ehk 15 päeva kestab haigusleht 60–69-aastaste vanusgrupis. 40–49-aastaste vanusegrupis ollakse töövõimetuslehel keskmiselt 13 päeva.
•• Haigekassa kulud kasvasid eelmisel aastal võrreldes 2004. aastaga 1,019 miljardit kroonilt 1,26 miljardi kroonini

Allikas: haigekassa

Haigushüvitis

•• Kui inimene haigeks jääb, saab ta haigushüvitist alates töövõimetuslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast. Haigushüvitist makstakse ühe kalendripäeva eest 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Hooldushüvitist saab alates esimesest päevast. Alla 12-aastase lapse kodus hooldamise korral makstakse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2006

• Vanemahüvitise seadus
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Enne kui töölt ära jääd, aja korda vajalikud paberid. Hoolikalt tasub uurida vanemahüvitisega seotut, et hiljem halbu üllatusi ei tuleks.

Enne koju jäämist:

•• Teavita tööandjat aegsasti kuupäevast, mil algab sinu rasedus- ja sünnituspuhkus.
•• Arsti käest saad nn dekreedilehe, see too tööandja kätte. Avaldust kirjutama ei pea.
•• Kui rasedus- ja sünnituspuhkus pärast lapse sündi läbi saab, tee uue ilmakodaniku sünnitunnistusest koopia. Kirjuta ka avaldus sooviga jääda lapsehoolduspuhkusele ja too need tööle.
•• Kui soovid enne nn dekreeti puhkusele jääda, kirjuta tööandjale puhkuseavaldus.
•• Kohe, kui puhkus lõpeb, peab algama sinu nn dekreetpuhkus – toimi, nagu eespool kirjas.

Titaootajal on õigus vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust võtta välja korraline puhkus ning tööandja ei tohi selle andmisest keelduda. Nii saad nn dekreetpuhkusele minna alles hiljemalt 30 päeva enne oletatavat sünnituspäeva, kuid samal ajal siiski töölt lahkuda kaks kuud enne sünnitust. See tähendab, et pärast lapse sündi saad kuu aega kauem vanema-hüvitist. Kaks kuud enne nn dekreeti jäädes aga hakkab kohe jooksma ka sinu vanemahüvitise staaž (olgugi et raha hakatak-se maksma alles pärast sünnituspuhkust).

Loe lähemalt:
EPL TÖÖ, 28.11.2005

Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, ametiühingute jurist

Millal on õigus lapsepuhkus lõpetada ja tagasi tööle minna? Mida teha siis, kui töökohta enam polegi või töötab seal teine inimene? Kellele ja kuidas tuleb tagasituleku soovist teatada?

Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolme-aastaseks saamiseni. Lapsepuhkusel töötaja töökohta pole töö-andjal mõtet kaotada, sest see tuleb tal taastada, kui töötaja soovib enne lapse kolmeaastaseks saamist tagasi tööle tulla.

Tööandjal ei ole õigust ühepoolselt, ilma töötaja nõusolekuta teda teisele tööle üle viia. Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel rasedaga või inimesega, kes kasvatab alla kolme aastast last, on täiesti keelatud koondamise, ametikohale või tehtavale tööle mittevastavuse ja pikaajalise töövõimetuse tõttu. Muul juhul on vaja tööinspek-tori luba.

Lapsehoolduspuhkuse ajaks võib asendaja tööle võtta täht-ajalise töölepinguga. Kui asendatav soovib tööle tagasi tulla, siis asendaja tööleping lõpetatakse tähtaja saabumise tõttu. Asendaja töölepingu tähtaeg ei pea olema kalendaarselt määratud, see võib olla seotud asendatava tööle naasmisega.

Nii lapsehoolduspuhkusele jäämiseks kui ka selle ennetäht-aegseks lõpetamiseks tuleb tööandjale esitada sellekohane avaldus. Viisaka suhtlemise nõue eeldab, et avaldus oleks esitatud mõistliku aja jooksul ette, kuna tööandjal on tarvis teha mitmeid toiminguid – lõpetada asendaja tööleping, korraldada töid ümber jne. Praegu etteteatamise aega õigusaktidega kehtestatud ei ole, kuid see võiks olla näiteks kaks nädalat.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2006

• Vanemahüvitise seadus
• Äripäev

Merike Lees

Lapsehoolduspuhkusel olev järgmist last ootav töötaja saab sünnitushüvitist, kui ta lõpetab lapsehoolduspuhkuse ja esitab tööandjale sünnituseelse puhkuse vormistamiseks sünnituslehe.

Kuna seadus on segane ega lase otseselt välja lugeda, kuidas saab lapsehoolduspuhkusel olev ema enne teise lapse sündi sünnitushüvitist, siis tulevad emad lühikeseks ajaks - üheks päevaks kuni nädalaks tööle, et siirduda töölt sünnituseelsele puhkusele, sest sünnitushüvitist makstakse vaid töötavale naisele.

"Ega nõuet üheks päevaks tööle tulla ei ole, kuid inimene, kes ei ole tööl olnud, ei saa jääda ka töövõimetuslehele, mida rasedus- ja sünnituspuhkus oma olemuselt on," selgitas tööinspektsiooni jurist Meeli Miidla-Vanatalu.

Järelikult, kui töötaja soovib jääda töövõimetuslehele, siis peab ta alustuseks lõpetama hoolduslehel viibimise ja tööle tulema. Põhimõtteliselt on võimalik see, et töötaja esitab tööandjale avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks ja tööleasumiseks, ning esimesel tööpäeval võtab kaasa arsti väljastatud töövõimetuslehe 140 päevaks. Sellisel juhul töötegemist ei toimugi.

Sellise käitumise vastu ei ole sünnitushüvitist maksval haigekassal midagi. Haigekassa pressiesindaja Kadri Klettenberg-Paas soovitas töötajal vaid varem, ligikaudu 12 päeva enne informeerida oma tööandjat lapsehoolduspuhkuse lõpetamisest ja sellele koheselt järgnevast sünnituseelsest puhkusest. Seda selleks, et tööandja jõuaks vajalikud protseduurid haigekassaga korda ajada, selgitas Klettenberg-Paas. Tegelikku töötamist haigekassa siin ei nõua, tähtis on vaid, et lapsehoolduspuhkus saaks lõpetatud, et sünnituseelset puhkust alustada.

Nn emapalka järgmise lapse sünni eelne mittetöötamine ei puuduta. Vanemahüvitise seaduse järgi tekib emal hüvitisele õigus sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgneval päeval. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada vanemahüvitist alates lapse sünnist. Seega saab vanemahüvitist ka naine, kes seni eelmise lapsega lapsehoolduspuhkusel viibis, kuid siis alles pärast lapse sündi, märkis Meeli Miidla-Vanatalu.

Kui töötaja eelmine laps on alla kahe ja poole aastane, siis saab ta vanemahüvitist samas summas, mis eelmise lapse puhul. Oluline on siinjuures teada, et kui hüvitise saaja ühe kalendrikuu keskmine tulu on väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, arvutatakse hüvitise suurus varasemast tulust, s.t teise lapse eest makstav vanemahüvitis on sama suur kui esimese lapse eest makstu, selgitas Miidla-Vanatalu.

Vanemahüvitist arvutatakse üldreeglina hüvitise saamise aastale eelnenud aastal saadud sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kuu keskmise tulu järgi, s.t kui laps sünnib 2006. aastal, siis arvutatakse vanemahüvitist 2005. aastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.

Vanema hüvitist arvutatakse sotsiaalmaksustatud tulu järgi
Vanemahüvitise arvutamise põhimõtted:

- Ühe kalendrikuu hüvitise suurus
* arvutatakse hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud isiku sotsiaalmaksualaste (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks) andmete alusel.
* hüvitise suurus on 100% ühe kalendrikuu keskmisest tulust.
* hüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatav kuutasu.

- Kui ühe kalendrikuu keskmine tulu on hüvitise taotlejal väiksem kui riiklik kuupalga alammäär, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga.

- Kui hüvitise taotleja ei saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga.

- Kui hüvitise taotlejal, kellel on veel alla kahe aasta kuue kuu vanuseid lapsi, on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, arvutatakse hüvitise suurus varasemast tulust.

Allikas: vanemahüvitise seadus N3.