Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Heli Raidve
jurist

Kui täpselt peab lapsevanem olema informeeritud tingimustest, millel tema laps tööle asub?

Lapsevanem peab teadma kõiki tingimusi, millel laps tööle asub. Nõusolek peaks olema töölepingu peal - et pärast ei oleks alkoholipudelite põhjade tühjaks joomist või sigarite testimist - vanem ei tea ju, milleks last rakendatakse. Seepärast ei piisa lihtsalt paberist, kus on kirjas "olen nõus".

Katseaega alaealisel ei ole. Seega ei ole ka töölepingu lõpetamine ebarahuldavate tulemuste tõttu võimalik. Valdaval enamikul juhtudest peab alaealisega sõlmitud lepingu lõpetamiseks olema tööinspektori nõusolek. See võtab aga aega, arvestama peab kolme kuuga.

Kõige parem on teha alaealisega tähtajaline leping. Seda saab hiljem pikendada. Kui tehakse tähtajaline leping, siis tuleks võtta ka lapsevanema nõusolek, et ta on nõus edasiste pikendamistega kuni 1. septembrini, et ei peaks minema jälle lapsevanema luba küsima.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 mai 2006

• Postimees

Kadi Teeäär

Töökohast tervisekontrolli saatmine ei ole pelgalt formaalsus, mis tuleb kaelast ära saada – vastupidi, kontroll aitab ennetada tõsiseid tervisekahjustusi ja kutsehaigusi.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna töötervishoiu peaspetsialisti Inna Vabamäe sõnul peavad tervisekontrollis käima töötajad, kelle tervist võivad mõjutada töökeskkonna erinevad ohud või töölaad, mis võib põhjustada haigestumist.

Kes töötajatest vajab tervisekontrolli, peaks selguma töötervishoiuteenuse osutajate tehtud riskianalüüsist.

Tervisekontroll ettevõttes algab esmase arstilkäiguga töötaja tööle asumise esimese kuu jooksul ja jätkub perioodiliselt vastavalt töötervishoiuarsti määratud tähtaegadele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.

Vabamäe märkis, et paljud inimesed ei tea, et uude kohta tööle asudes peab neile tutvustama ettevõttes tehtud riskianalüüsi.

Arsti juurde tööajast

Kui töötaja leiab, et töökorralduses kahjustab miski tema tervist ning tööandja ei tee midagi olukorra parandamiseks, peaks ta rääkima töökeskkonnavolinikuga (viimane peab olema valitud igas kollektiivis, kus töötab vähemalt kümme inimest) või pöörduma tööinspektsiooni.

Tööandjal on kohustus tervisekontrollid organiseerida ja töötaja peab nendes kontrollides ka käima. Tervisekontrolli eesmärk on selgitada võimalikud tervisehädad välja võimalikult vara, et vältida nende süvenemist. Vabamäe rõhutas, et tervisekontrolli peab läbi viima töötervishoiuarst tööandja kulul ja tööajal.

Mõistagi pole tervisekontrolli eesmärk anda tööandjale teada kõigist tema alluva haigustest. Töötervishoiuarst paneb vaid kirja, kas inimene sobib teatud kutsealal töötama või mitte.

Tervisekontroll peaks aitama ennetada kutsehaigusi. Tööst põhjustatud haiguseks nimetatakse töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigust. «Kui selline haigus õigel ajal diagnoosida ja töökorraldust muuta, on võimalik vältida haiguse muutumist krooniliseks ehk juba kutsehaiguseks,» lausus Vabamäe.

Ohutegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi, on füüsikalised (nt müra ja vibratsioon), keemilised (nt toksilised ained), bioloogilised (nt viirused, bakterid ja seened) ning füsioloogilised-psühholoogilised.

Vabamäe sõnul on ka igapäevane töö arvutiga seda laadi, mis võib põhjustada kutsehaigusi. Ta toonitas, et kutsehaigusi ennetada on äärmiselt oluline, sest kutsehaigused on kroonilised ja ägenevad haigused, mida ei saa välja ravida ning mis viivad töövõime kaotamise ja invaliidsuseni.

Meremeeste haigla arstliku ekspertiisi komisjoni juhataja Ülle Lahe ütlust mööda erinevad terviseuuringud vastavalt ametile.

«Meremeestel on vaja põhjalikumat tervisekontrolli kui näiteks hotdog’i müüjal, sest merel olles ei pruugi meditsiinilist abi nii kiirelt saada kui maal,» ütles ta. Samas on Lahe sõnul laevas oluline iga meeskonnaliige, seega ei tohi üks laevaperest haigena töötades seada ohtu enda ega teiste elu.

Lahe lisas, et nõuded meremeestele on sätestatud ka meresõiduohutuse rahvusvahelistes reeglites. «Samamoodi on kehtestatud rahvusvahelised nõuded lenduritele, nii et kes lenduriks tahab saada, see kontrollist ei pääse,» lausus ta.

Nakkuste vältimiseks

Toitlustusasutuste töötajate tervisekontrolli reguleerib nakkushaiguste leviku ja tõkestamise kontrolli seadus. Põhitähelepanu pööratakse sellele, et töötajatelt ei kanduks pakutava toiduga üle mingeid ohtlikke baktereid.

Meremeestele tehakse lisaks bakterioloogilisele kontrollile ka südame- ja kuulmisuuringud ning neil tuleb külastada silma- ja hambaarsti.

Lahe rõhutas veel, et tervisekontrollis peavad erinevate ametite pidajad käima erineva sagedusega. Tervisetõendi kehtivusaja lõppedes tuleb seda kindlasti uuendada.

Töökoht ohutuks

• Et hoida töötajate tervist ning tagada töö,ohutus peab iga tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi. Selle põhjal selguvad töökohas varitsevad ohud ja vajadus organiseerida tervisekontrolle.

• Kontrolli töötervishoiuarsti juures peab korraldama tööandja ning see toimub tööajast.

• Riskiteguriks loetakse näiteks sedagi, kui inimene töötab rohkem kui poole tööajast arvutiga. Kontoritöötajaid ohustavad enim õlavöötmehaigused.

• Kõige sagedasemad tööst põhjustatud või kutsehaigused on vibratsioontõbi, mürast tingitud kuulmiskaotus ja füüsilisest ülekoormusest tekkinud luu- ja lihashaigused.

Allikas: Tegija

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Margo Jõgi
TÜ Õigusinstituudi vilistlane

Millal peab tööandja maksma töötajale lõpparve?
Palgaseaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõppemisel maksma kõik tööandjalt saada olevad summad töölepingu lõpetamise päeval.

Kui töötaja ei saa sel päeval lõpparvet vastu võtta, peab tööandja maksma lõpparve viie päeva jooksul päevast, mis järgneb töötajapoolse nõude esitamisele.

Palga maksmise või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest on tööandjal kohustus maksta iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuuluvast palgast.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2006

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Kui minu sissetulek koosneb põhipalgast ja lisatasust, siis kas riigipüha eest saadav tasu on topelttasu mõlema tasu või ainult põhipalga osas? Kas lisatasud näiteks õhtusel ajal töötamise eest jne peavad palgalehel olema selgelt välja toodud või piisab sellest, et lisatasud kirjutatakse kokku ühte summasse ilma selgituseta?

Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt. Lisatasu võidakse maksta mitmel alusel. Kui näiteks riigipühal tehakse lisatööd, tuleb ka selle eest kahekordselt maksta. Kui töölepingus on mingi kindel töö eest makstav lisatasu, siis kuulub seegi riigipühal topelt tasumisele.
Palgaseaduse järgi on tööandja kohustatud andma töötaja soovil talle andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta. Kirjalikus või töötaja nõus-olekul elektroonilises teatises tuleb näidata palga koostisosad (põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed), samuti palgast kinnipeetud summad, sotsiaalmaks ja töötaja nimel tehtud sissemaksed. Arvestades ka asja-olu, et töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on tööandja kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust, sealhulgas eraldi ületunnitöö arvestust, on igati põhjendatud töötaja nõue näidata palgateatises eraldi ja täpselt, millise aja eest ja millist lisatasu makstakse. Teatise andmise mõte ju selles ongi, et töötaja saaks oma töötasust selge ülevaate, ja kui tarvis, nõuda saamata jäänud summasid.

•• Töö tasustamine ettevõttes käib tükitöö alusel. Töötaja töö-ajanorm nädalas on 40 tundi. Kas ettevõte peab garanteerima töötajale miinimumpalga igas kuus, kui tasu tehtud töö eest on nii madal, et inimene ei jõua normtundide aja jooksul isegi miinimumpalka välja teenida?

Töötaja palgamäär peab töölepingus kohustusliku tingimusena kirjas olema ka tükitöö korral. Sel aastal ei või see täistööaja puhul olla väiksem kui 17 kr 80 s tunnis ja 3000 kr kuus. Üldjuhul tuleb tükitöö puhul tagada kokkulepitud palk.
Ainult sel juhul, kui töötaja ei täida tööülesannet (töönorme) oma süül, s.t hooletuse, raske hooletuse või tahtluse tõttu, makstakse talle tasu palgaseaduse kohaselt vastavalt tehtud tööle.
Seega võib siis tasu palga alammäärast väiksemaks jääda.
Tööandjal tasuks vaadata, kui palju on neid töötajaid, kes töönorme ei täida ega suuda alampalkagi välja teenida. Kui ikka paljud töötajad jäävad normide täitmisega hätta, tuleks hoopis normid ja tükitööhinded üle vaadata.
Saada oma tööalane küsimus: . Vastused il-muvad samas rubriigis esimesel võimalusel.