Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2006

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Kadri Klettenberg-Paas
haigekassa kommunikatsioonispetsialist

Ravikindlustuse saamiseks on oluline, milline leping hooajatöötajaga sõlmitakse, sest alla kolmekuulise töövõtulepinguga töötajale ravikindlustus ei laiene.

Tööandja peab inimesed haigekassas arvele võtma, kui nendega on sõlmitud tööleping pikema kui ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks.

Õigus kindlustusele on üle kolmekuuse või tähtajatu võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavatel inimestel, kes pole füüsilisest isikust ettevõtjad ning kelle eest on teine lepingupool kohustatud maksma sotsiaalmaksu vähemalt 1400 krooni pealt (st sotsiaalmaksu peaks maksma vähemalt 462 krooni).

Tööandjal on kohustus võtta töötaja arvele seitsme kalendripäeva jooksul pärast töötaja tööle või teenistusse asumist. Kui seda ei tehta ning seetõttu saab töötaja kahju, siis peab tööandja hüvitama töötajale tekkinud kahju.

Sama oluline on ka töötaja kindlustuse õigeaegne lõpetamine, sest unustamise korral võib haigekassal tekkida nõudeõigus tööandja vastu. Sotsiaalmaksu maksmine või mittemaksmine töötasudelt ei anna automaatselt kindlustust.

Kui tööandja jäi suvel oma palgalise abilise tööga rahule ning otsustab tema tähtajalist töölepingut pikendada või muuta see tähtajatuks, siis peab sellest haigekassast teavitama. Ka alaealisi peab haigekassas arvele võtma, kui neil on selleks õigus. Kuigi neil on alla 19aastase inimesena tõenäoliselt ravikindlustus olemas, siis võttes nad arvele kindlustatuna, on neil õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitisi.

Aeg määrab kindlustatuse

näited
- Jaanika ja Peeter võeti tähtajalise töölepinguga tööle. Esimene 1. juunist 30. augustini ja teine 1.- 27. juunini. Esimesel juhul peab tööandja võtma Jaanika arvele haigekassas, teisel ta seda teha ei tohi.
- Karl on neljakuuse töövõtulepinguga andmesisestaja. Kuna ta töötasu sõltub sisestatud andmete hulgast, siis pole teisel poolel kohustust maksta talle igal kuul vähemalt 1400 krooni. Seega puudub alus teda haigekassas arvele võtta.
- Piret võeti kaheks kuuks töövõtulepinguga tööle. Hoolimata talle makstava tasu suurusest, ei tohi tööandja teda haigekassas arvele võtta, sest ta lepingu kestus pole piisavalt pikk - vaja oleks kolme kuud.
Allikas: haigekassa

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2006

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Minu noorem laps sai selle aasta märtsis kolmeaastaseks. Kas mul on võimalik saada täiendavalt kuus või kolm päeva lisapuhkust? Kas kuni 14-aastase lapse eest saab ka kolm päeva lisapuhkust?

Puhkuseseaduse kohaselt antakse täiendavat lapsepuhkust lapse kolmeaastaseks ning 14-aastaseks saamise aastal, olenemata sellest, kas lapse sünni-päev on enne või pärast puhkust.
Seega saab küsija tänavu veel kuus kalendripäeva ja järgmistel aastatel kolm kalendripäeva lapsepuhkust.

•• Töötan algklassiõpetajana ja olen hetkel lapsehoolduspuhkusel. Minu asemele võeti asendusõpetaja. Nüüdseks olen aru saanud, et asendaja tahetakse võtta ka põhikohaga tööle, kuigi reaalset kohta pole. Tahaksin teada, kas mul on õigus saada tagasi oma vana klass või peab tööandja mind vaid klassiõpetaja kohaga kindlustama.

Lapsehoolduspuhkuse järel peab töötajal olema võimalus jätkata tööd oma töölepingu tingimuste kohaselt.
Tõenäoliselt on töölepingus kirjas ainult ametikoht – klassiõpetaja. Sellisel juhul tuleb küsija kindlustada klassiõpetaja tööga ja tal ei ole õigust just oma vana klassi tagasi nõuda.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Kas kehtib seadus, et vanemaid kui 65-aastasi ei saa töölt päevapealt vabastada ning vähem kui kümme aastat töötanule tuleb koondamisest teatada kaks kuud ette ja üle kümne aasta töötanule kolm kuud ette? Kuidas makstakse koondamisel või töölt vabastamisel hüvitisi?

Paljud inimesed on ekslikult hakanud iga tööandja algatusel töölepingu lõpetamist koondamiseks pidama. Tegelikult on koondamine ainult üks töölepingu lõpetamise alus mitme teise hulgas.
Koondamise tõttu võib tööandja töölepingu lõpetada töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel ja muudel juhtudel, mil töö lõpeb. Koondamisest tuleb töötajale kirjalikult ette teatada. TööstaaÏi puhul alla viie aasta peab tööandja koondamisest ette teatama vähemalt kaks kuud, viie-kümneaastase staaÏiga inimesel on õigus etteteatamisele kolm kuud ja üle kümne aasta töötanule neli kuud. Tööandja võib koondamise alusel töölepingu lõpetada ka varem, isegi päevapealt, kuid sel juhul tuleb tal maksta hüvitist keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest ette teatati. Oletame, et tööandja lõpetab töölepingu mingi etteteatamiseta koondamise tõttu 13. juunil. Töötaja pidev tööstaaÏ sama tööandja juures on 15 aastat, järelikult tulnuks kirjalik koondamisteade anda 12. veebruaril. Et teada saada, mitme päeva keskmist palka tööandjal tuleb maksta, loeme kalendrist kõik tööpäevad alates 13. veebruarist kuni 12. juunini.

Koondamishüvitise suurus sõltub samuti pidevast tööstaa-Ïist sama tööandja juures. Kui tööstaaÏi on kuni viis aastat, on õigus hüvitisele kahe kuu keskmise palga ulatuses, viie- kuni kümneaastase staaÏi puhul on hüvitiseks kolme kuu keskmine palk ja üle kümneaastase staaÏi korral nelja kuu keskmine palk.
Koondamine ei sõltu vanusest. Kui töö saab otsa, kuulub töötaja koondamisele, olgu ta 15- või 80-aastane, ja ka hüvitisi tuleb maksta töötaja vanusest olenemata.

Küsija ei pidanud ilmselt silmas koondamist, vaid töölepingu lõpetamist töötaja vanuse tõttu. Kuni selle aasta 4. märtsini võis tööandja ühepoolselt lõpetada töölepingu töötajaga, kes oli saanud vanemaks kui 65 aastat ja kel oli õigus pensionile. See säte on nüüd kehtetu ja vanuse tõttu enam kellegi töölepingut lõpetada ei tohi, ei päevapealt ega etteteatamisega.

Kui aga töötaja soovib töölepingut omal soovil lõpetada, siis tuleb avaldus esitada üldjuhul üks kuu ette, vanus ei anna siin eeliseid. Töötaja algatusel ehk omal soovil töölepingu lõpetamise korral hüvitisi ei maksta, välja arvatud hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2006

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Ranno Tingas
Ernst & Young Baltic ASi juhtiv maksukonsultant

Riigikogu viis tulumaksuseadusesse hulgaliselt muudatusi, mis osaliselt jõustuvad ka tagasiulatuvalt.
31. mail vastu võetud tulumaksuseaduse muudatused mõjutavad ettevõtjate kohustusi ja maksukoormust. Enamik muudatusi jõustuvad peamiselt 2007. aastast, kuid osaliselt ka tänavu 1. juulil või tagasiulatuvalt selle aasta algusest.

Siirdehindade maksustamine moes

Üheks oluliseks tulumaksuseaduse muudatuseks on kahtlemata see, et maksuametnikele antakse võimalus korrigeerida siirdehindu ka seotud Eesti juriidiliste isikute vahelistes tehingutes.

Lisaks võib maksuhaldur alates 2007. a nõuda andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse ning kontserni struktuuri kohta. Ehkki maksuhaldur peab sellise info esitamiseks andma aega vähemalt 60 päeva, tasub suurematel kontsernidel juba eelnevalt koostada dokumentatsioon, kus on põhistatud hindasid, mida kohaldatakse grupisisestes tehingutes. Kui Eestis võib selline nõue olla harjumatu, siis mitmetes riikides on grupisiseseid tehinguid puudutava dokumentatsiooni esitamise nõue olnud juba aastaid.

Dividendide maksustamine soodsamaks

Dividendide maksustamise osas alaneb 2007. aastast tulenevalt Euroopa õigusest vabastusmeetodi (st kui välismaa tütarühingu kasum on maksustatud, siis saab saadud dividendid Eestis maksuvabalt edasi maksta) rakendamiseks vajalik osaluse nõue 20%-lt 15%-le.

Samuti kaotatakse Euroopa Majanduspiirkonna riikidest ja Šveitsist saadud dividendide osas vabastusmeetodi rakendamiseks nõue, et dividendid või kasum peavad olema välisriigis maksustatud, teiste riikide puhul see nõue jääb.

Kingituste ja annetuste maksuvaba piir tõusis

Mõned väiksemad muudatused on tehtud seoses kingituste, annetuste ja erisoodustuste maksustamisega.

Nimelt sätestab muudetud seadus tagasiulatuvalt 2006. aasta algusest, et maksustamisele ei kuulu reklaami eesmärgil üle antud kaup ega osutatud teenus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 kr. Erisoodustuse kontekstis jõustub 1. juulil muudatus, mille kohaselt ei loeta erisoodustuseks teatud tingimustel puudega isiku kodu ja töökoha vahelisi transpordikulusid. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksmise eeldusena kaob nõue, et töötaja peab olema auto omanik või liisinguvõtja. Samas tuleb aga tööandjale kohustus esitada kord aastas deklaratsioon selliste hüvitiste kohta.

Kaob osa madala maksumääraga piirkondi

Kui praegu loetakse madala maksumääraga piirkonnaks neid välisriike ja välisterritooriume, mis pole "valges nimekirjas" ja kus tulumaksumäär on väiksem kui 2/3 Eestis füüsilise isiku ettevõtlustulult makstavast tulumaksust, siis alates 2007. aastast alaneb see suhtarv 1/3-le.

Maksuhaldurit teavitatakse väärtpaberite müügist

Lõpetuseks veel ühest olulisest muudatusest, mis puudutab kõiki, kes omavad EVK registreeritud aktsiaid ja muid väärtpabereid. Nimelt muudetud tulumaksuseadus näeb 2007. aastast ette, et maksuhaldurile hakatakse automaatselt edastama Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud väärtpaberite müüki puudutavaid andmeid ning need "ilmuvad" inimese eeltäidetud tuludeklaratsiooni. Seega lahendatakse riigi poolt nii mõnegi inimese dilemma: "deklareerida või mitte?".

Enamik muudatusi jõustub uuest aastast
erinevate sätete jõustumise aeg:

2006. a 1. jaanuar
- kuni 150kroonise reklaamkingi tulumaksuvabastus (TuMSi N 49 lg 1)

2006. a 1. juuli
- kaob nõue, et isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitise maksmiseks peab töötaja olema auto omanik või liisinguvõtja (nii residendile kui ka mitteresidendile) (TuMSi N 13 lg 3 p 2)
- puudega inimesele saab maksta maksuvaba kompensatsiooni kodu ja töökoha vaheliste sõitude eest (nii residendile kui ka mitteresidendile) (TuMSi N 13 lg 3 p 21 ja N 48 lg 51)

2007. a 1. jaanuar
- muudatused siirdehindade maksustamise regulatsioonis (TuMSi N 50 lg 4, 7, 8)
- muudatused dividendide maksustamisel (TuMSi N 50 lg 11 ja 12)
- karmistatud nõuded tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kandmiseks (nimekirjas olevatele isikutele üleminekuperiood kuni 01.07.2007 ja kui ei vasta selleks ajaks tingimustele, siis kustutatakse 01.07.2008) (TuMSi N 11)
- muudatused madala maksumääraga territooriumi mõistes (TuMSi N 10 lg 1)
- füüsilise isiku poolt Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud väärtpaberite võõrandamise kohta info edastamine maksuhaldurile (info esitatakse 2007. aastast võõrandatud väärtpaberite kohta) (TuMSi N 571 lg 52)

Allikas: Riigikogu