Üksikasjad

Avaldatud: 20 november 2006

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Kui firma omanik annab firma nimel ostetud auto oma naisele sõitmiseks, peab ta maksma riigile tuhandeid kroone tulu- või erisoodustusmaksu.

"Kui naine kasutab seda autot oma töösõitudeks, on tal õigus saada selleks oma tööandjalt ka hüvitist. Kuid sel juhul kerkib teise tööandja jaoks kohe erisoodustuse maksustamise küsimus, sest töötaja kasutab autot isiklikeks sõitudeks ehk teise tööandja huvides," selgitas probleemis Ernst ja Young Baltic ASi maksukonsultant Ranno Tingas.

Kui auto omanik annab auto muu isiku, näiteks teise juriidilise isiku või muu füüsilise isiku kasutusse tasuta, siis on see vaadeldav kingitusena. Kingituselt tuleb maksta ainult tulumaks.

"Suhet elukaaslasega ei loeta "ametlikuks" ja see ei too maksunduses kaasa selliseid tagajärgi, mis abikaasa puhul," selgitas Tingas.

Samas on olemas risk, et teatud juhul võib maksuamet elukaaslasele antud hüve lugeda ikkagi töötajale antud hüveks ning seeläbi saavutada sama tulemusena nagu abikaasa puhul, möönis Tingas. Abikaasa on erisoodustuse maksustamise kontekstis võrdsustatud töötajaga.

Seega, formaalselt ei ole elukaaslase poolt auto kasutamine erisoodustus ja auto omanik ei peaks erisoodustuse maksu auto kasutamiselt maksma, kuid kui maksuamet vaatab asja sisuliselt, võib öelda, et auto oli töötaja (mehe) isiklikus kasutuses, kes ise otsustas, kellele ta autot andis, ning seetõttu on see ikkagi erisoodustus, leidis Tingas.

MTA maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo ütles, et kui firma on sõiduauto omanik ja sõiduauto on antud tasuta kasutusse firma omaniku elukaaslasele, siis on tegemist füüsilisele isikule antud tasuta teenusega, mis kuulub maksustamisele tulumaksuseaduse N 49 lõike 1 alusel kui kingitus. Kingituse väärtus on sõiduauto kasutamise turuhind, märkis Kindsigo.

Kõik kulud, mis autole firma arvelt tehakse - liising, kütus, kindlustus, remont jm - on ettevõtlusega mitteseotud kulud ja neid maksustatakse tulumaksuga 23/77.

Kui sõiduauto on tasuta kasutamiseks saanud töötaja või juhatuse/nõukogu liikme abikaasa, on tegemist erisoodustusega ja maksustamine toimub tulenevalt tulumaksuseadusest N 48, toonitas Kindsigo.

"Vabandage väga, aga kui minu firma liisib auto, maksab korralikult igal kuul liisingut ja riik saab samuti oma käibemaksu kätte, siis mille k...di pärast on riigil veel asja sellega, kas mina firma omanikuna luban oma elukaaslasel selle autoga tööl käia ja teises firmas oma töökohustusi täita?" küsis anonüümseks jääv auto omanikfirma omanik. "Riik on oma maksud juba kätte saanud, meie peresisesed kokkulepped ei ole riigi asi!" lisas ta.

Raamatupidamisfirma OÜ Competence tegevjuht Heidi Grenman rõhutas, et kui naise tööandja maksab naisele 500 krooni autohüvitist tema abikaasa firma auto kasutamise eest, peab auto omanikfirma maksma erisoodustust sõiduauto kasutamise pealt (maksubaas 2000 kr) või peab naine tegema sõidupäeviku, milles näitab ära sõidud, otstarbe jne.

"Mulle tundub, et see mäng ei vääri küünlaid. Naine esitagu oma tööandjale iga kuu 500 krooni eest bensiinitšekke ja asi korras," arvas Heidi Grenman.

"Kui minu klient küsiks analoogsel juhul nõu, julgeksin soovitada järgmist: las auto omanikfirma esitab naise tööandjale arve sõiduauto kasutamise kohta, sel juhul kompenseeritakse kulud õigele kulu tegijale, tööandja/hüvitise maksja peab aga omakorda tõestama, et see kulu on seotud ettevõtlusega. Samuti peab töötaja tegema sõidupäeviku, et tõestada auto kasutamise vajalikkus. Vastasel juhul maksustatakse see 500 krooni erisoodustusmaksuga," soovitas Grenman.

Auto omanikfirma maksab autolt erisoodustusmaksu nagunii.

KASULIK TEADA
maksustamise näide

Auto Mazda 6
* hind 250 000 kr, liisitud, kuulub maksustamisele kasutuskulu ehk liisingukulu.
* elukaaslase puhul maksustatakse tulumaksuseaduse N 49 lõige 1 alusel kui kingitus. Abikaasa puhul on tegemist erisoodustusega, mis maksustatakse tulumaksuseaduse N 48 alusel.

Kulud, mida maksustatakse kui kingitust liising 5000 kr/kuus
* kütus 3500 kr/kuus
* kindlustus 4500 kr
* hooldus 1500 kr

Neid maksustatakse tulumaksuga 23/77: 5000 kr: 5000×23/77=1493
* 3500 kr: 3500×23/77=1045
* 4500 kr: 4500×23/77=1344
* 1500 kr: 1500×23/77=448

kokku: 4331 kr

MIS ON MIS
* Abikaasa vs elukaaslane Abikaasa on maksuseaduste kontekstis kõrgemini maksustatav kui elukaaslane.
* Abikaasale tehtud soodustust maksustatakse erisoodustusmaksuga, elukaaslasele tehtud soodustust käsitletakse aga kingitusena ja maksustatakse tulumaksuga.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 november 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Denis Piskunov
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant

Millal peab tööandja maksma töötajale lõpparve?

Palgaseaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõppemisel maksma kõik tööandjalt saada olevad summad töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja ei saanud sel päeval lõpparvet vastu võtta, peab tööandja maksma lõpparve viie päeva jooksul päevast, mis järgneb töötajapoolse nõude esitamisele.

Palga maksmise või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise korral on tööandjal kohustus maksta iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuuluvast palgast. Lisaks tasub alati vaadata töölepingu seadust, et olla kindel oma õigustes.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 november 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Thea Rohtla
tööõigusbüroo Labour jurist

Töötaja käib tööajal tervisekontrollis, milleks tal kulub kolm tundi. Kuidas toimub tasustamine selle tööpäeva eest? Kas viis tundi põhipalgamäär ja kolm tundi keskmine palk kuue kuu keskmise alusel?

Eeldan, et tegemist on tervisekontrolliga, mille töötaja peab läbima seoses oma tööga.

Sel juhul toimub tasustamine täpselt nii, nagu küsija arvas, st viis tundi tuleb maksta töölepingus kokkulepitud palka nagu tavalise tööaja eest ja kolme tunni eest keskmine palk, tulenevalt eelmise kuue kuu töötasust.

Ma arvan, et töötaja vähemalt ei kaota palgas, sest keskmine võib suuremgi tulla. Aga tervisekontrolli peab tööandja samuti tasuma.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 november 2006

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Alates 13.11.2006 on võimalik Maksu- ja Tolliameti veebilehel ja e-maksuameti esilehel kontrollida Maksu- ja Tolliameti mitteresidentide registrisse kantud mitteresidentide andmeid. Kontrollimisrakendusele pääseb ligi lingi "MR koodi otsing" kaudu.

Kuna alates 1. jaanuarist 2007 tuleb tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vormi TSD lisadel 2 ja 3 tehtavate väljamaksete puhul märkida väljamakse saaja kohta registrikood Eestis, on uue rakenduse põhieesmärkideks võimaldada mitteresidentidele tehtavate väljamaksete tegijail kontrollida, kas tulusaaja on Maksu- ja Tolliameti andmetel väljamakse saamise perioodil mitteresident, kas tema kohta on andmebaasis välisriigi residentsustõend ning kas isik on üldse mitteresidendina kunagi registrisse kantud ja omab nõutavat registrikoodi Eestis.

Registrikood Eestis tähendab käesoleval juhul füüsiliste isikute puhul Eesti isikukoodi või maksukohustuslaste registri koodi ning juriidiliste isikute puhul äriregistri koodi või maksukohustuslaste registri koodi (NB! mitte käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit).

Andmeid otsitakse vaid nende isikute hulgast, kes on kantud maksuhalduri poolt peetavasse mitteresidentide registrisse ehk olnud Maksu- ja Tolliameti informatsiooni põhjal mingil hetkel mitteresidendid. Kuivõrd mitteresidentide registreerimise uus süsteem töötab Maksu- ja Tolliametis alates käesoleva aasta kevadest, palume mõistvat suhtumist võimalike arusaamatuste pärast. Peamine, mida tähele panna on see, et kui isikut ei leita, ei tähenda see automaatselt, et isikule pole väljastatud registrikoodi Eestis!

Teile teadaolevate andmete ja otsimise tulemusena kuvatavate andmete erinemisel palume meid sellest teavitada e-maksuameti MTA-le ettenähtud teadete saatmise rakenduse vahendusel või teenindusbüroosse pöördudes.

Mõned näited koos selgitustega:

1. On teada, et isik (või tema esindaja) on esitanud Maksu- ja Tolliametile praegu kehtiva teise riigi residentsustõendi. Sellest hoolimata residentsustõendi andmeid ei kuvata (võimalik, et isikut ei leitagi).

Põhjus: residentsustõendi andmed ei ole veel kantud uude mitteresidentide registrisse.

Lahendus: väljamakse tegija pöördub Maksu- ja Tolliameti poole ning varem esitatud tõend sisestatakse uude registrisse.

2. Isikule on väljastatud Eesti isikukood. Sellest hoolimata kuvatakse vastusena, et isikut ei leitud.

Põhjus: tegemist võib olla asjaoluga, et see isik pole kunagi Maksu- ja Tolliameti andmebaasis mitteresidendina registreeritud.

Lahendus: väljamakse tegija, kes on veendunud, et tegemist on mitteresidendiga, pöördub Maksu- ja Tolliameti poole, selgitab asjaolusid ning isik märgitakse mitteresidendiks.
Juhul kui mitteresidendil puudub registrikood Eestis, tuleb väljamakse tegijal pöörduda registrikoodi saamiseks Maksu- ja Tolliameti poole, edastades Maksu- ja Tolliametile isiku registreerimiseks vajalikud andmed (andmed on samad, mis näidatakse isiku kohta vormi TSD lisadel 2 või 3).
Väljamakse tegijal on võimalik Maksu- ja Tolliametile isiku registreerimiseks vajalikud andmed esitada kolmel viisil:
a. paberil Maksu- ja Tolliameti kohalikus teenindusbüroos;
b. postiga või e-posti teel saates;
c. kasutades e-maksuametis rakendust "Teated MTA-le" ning valides teate kategooriaks " Mitteresidendi reg nr "

Valides variandi a) või b), tuleb registreeritava isiku andmed esitada selleks ettenähtud avalduse vormil, mis on kättesaadav nii Maksu- ja Tolliameti kohalikus teenindusbüroos kui ka Maksu- ja Tolliameti kodulehelt aadressil http://www.emta.ee/?id=4650.

Samal aadressil on võimalik leida ka avalduse näidistabel andmete esitamiseks (soovitavalt e-posti teel), kui registrikoodi Eestis soovitakse korraga mitmele isikule.

Esitatud andmete alusel väljastatakse avalduse esitajale registreeritava isiku registrikood Eestis 30 päeva jooksul.

NB! Maksu- ja Tolliameti poolt mitteresidendile omistatud registrikood Eestis ei muuda isiku residentsust, s.t isik ei saa nimetatud protseduuri tagajärjel Eesti residendiks ning temale tehtud väljamaksed tuleb endiselt deklareerida vastavalt kas TSD lisal 2 või 3.

Täpsemat infot koodi kontrollimise ja väljastamise kohta saab ka Maksu- ja Tolliameti infotelefonilt 8800812.

november 2006