Üksikasjad

Avaldatud: 04 august 2006

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Alates 1. juulist on muutunud sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõige 11, mis sätestab kohalikele omavalitsustele sotsiaalmaksu maksmise kohustuse hooldajatoetuse saaja eest.

Uue redaktsiooni kohaselt välistatakse sotsiaalmaksu maksmine töötava isiku eest. Sotsiaalmaksuseaduse mõttes käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemist ettevõtjana.

Samuti on asendatud vanaduspensioniikka jõudmise tingimus, mis tähendab sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemist, riikliku pensioni saamise tingimusega. Riikliku pensioni saajaks on sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt isik, kes saab pensioni Eesti riigilt riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel või tulenevalt Riigikogu ratifitseeritud sotsiaalkindlustuslepingust (alates 1. jaanuarist 2007 isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist).

Rahandusministri 28.06.2006 määrusega nr 40 on tehtud muudatused rahandusministri 31.12.2003 määrusega nr 113 kehtestatud sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise korras. Määruses on täiendatud andmete loetelu, mida kindlustatav isik peab sotsiaalmaksu maksjale teatama. Linna- või vallaasutuselt hooldajatoetust saavad isikud on kohustatud sotsiaalmaksu maksjat 10 päeva jooksul kirjalikult teavitama oma tööle asumisest või töötamise lõpetamisest või pensioni saamisest.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 august 2006

• Palgaseadus
• Maksu- ja Tolliamet

Vabariigi Valitsus tegi 14.07.2006.a määrusega nr 163 (RT I 2006, 34, 264) muudatusi lähetuskulude hüvitamise tingimustes ja korras, neid rakendatakse alates 01.07.2006.a (muudatused jõustuvad 29.07)

Muudatused, mis on ühised järgmiste määruste puhul: "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" (Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määrus nr 453) ja "Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord" (Vabariigi Valitsuse 28.03.01 määrus nr 108)

Sõiduauto, mis ei ole lähetusse saatva isiku (tööandja) omanduses ega valduses, lähetuses kasutamise kulusid on õigus hüvitada järgnevatest vaid ühe variandi kohaselt:

1) Hüvitatakse ainult nn töölähetuse määruse alusel lähetusega otseselt seotud, täiendavalt tekkinud kulud nagu kütus, parkimiskulud, teedemaksud, laevapiletid, täiendav kindlustus jms, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud. Kulud hüvitatakse kulu tõendava originaaldokumendi alusel. Eesti kohustusliku liikluskindlustuse või kaskokindlustuse maksumust üldjuhul ei hüvitata, kuna neid kulutusi tehakse reeglina ka ilma lähetusse sõitmata. Liikluskindlustuse hüvitamine on põhjendatud näiteks Venemaale lähetusse sõidul, kuna seal Eesti kohustusliku liikluskindlustuse alusel väljastatav nn roheline kaart ei kehti ning tuleb osta eraldi kindlustuspoliis. Määrus kuludokumentide alusel makstavale lähetuskulude hüvitisele piirmäära ei sätesta. Kuna töötaja võib lähetusse sõiduks kütust tankida ka enne lähetust või pärast lähetust (ostes enne lähetust oma raha eest ostetud ja lähetuses kulunud kütuse asemele sama koguse kütust), võib vastav kuludokument kanda ka lähetuse perioodist väljapoole jäävat kuupäeva. Oluline on, et kütuse ostmise ja lähetuse algus- või lõppkuupäeva vahele jääb mõistlik ajaperiood (reeglina paar päeva või maksimaalselt nädal). Samuti peab kütusekulu olema vastavuses lähetuse jooksul läbitud teekonnaga, võttes arvesse konkreetse sõiduauto iseärasusi ja teekonda (näiteks auto mootorimaht ja vanus; kas tegemist on sõitudega asulas või maanteel jne).

2) Alternatiivne võimalus lähetuses isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamiseks on Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a. määruse nr 164 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" alusel makstav hüvitis. Nimetatud määrus võimaldab maksta hüvitist 1000 krooni ulatuses kalendrikuu kohta (arvestuse puudumisel) või arvestuse olemasolu korral kuni 4 kr/km (kuid mitte üle 2000 krooni kalendrikuu kohta). Nimetatud määruse alusel makstavad maksuvabad summad ei tohi ületada vastavalt 1000 krooni ja 2000 krooni piiri, sõltumata sellest, kas tehakse igapäevaseid töösõite või hüvitatakse lähetusega seotud sõidukulusid.

Ühte sõitu kahe määruse alusel korraga hüvitada ei ole lubatud. Samas on lubatud kombinatsioon, kus igapäevaseid töösõite hüvitatakse kuni 1000 või 2000 krooni kuus (nn isikliku auto määruse alusel) ning lähetusega seotud kulusid täiendavalt (nn lähetuse määruse alusel).

Määruses on nüüd sõnastust täpsustades üheselt mõistetavaks tehtud, et majutuskulude piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi, nagu on ka senini tehtud.

Täpsustati põhimõtet, et juhul kui töötaja saabub lähetusest ja läheb samal päeval teise lähetusse, siis saab maksta päevaraha ainult ühe päeva eest (ühekordse määra ulatuses). Kui vähemalt üks lähetus on välislähetus, siis makstakse päevaraha välislähetuse määra ulatuses, samas tuleb arvestada määruse § 11 sätestatud nõudeid (nn 3 tunni reeglid).

Kui töötajal on rohkem kui üks tööandja ja lähetusse saadetakse mitme tööandja poolt üheaegselt, siis on töötaja kohustatud tööandjat teavitama teise tööandja poolt tehtud lähetuse otsusest ja sellel tööandjal puudub kohustus sama perioodi eest päevaraha maksta. Juhul, kui päevaraha maksavad mitu tööandjat, rakendatakse päevarahade summale piirmäära (80 või 500 kr), arvestades kõigepealt esimesena lähetusse saatmise otsuse teinud tööandja poolt makstavat päevaraha. Kui tööandja, teades teise tööandja poolt makstud päevarahast maksab siiski välja päevaraha, kuulub piirmäära ületav summa maksustamisele erisoodustusena.

Näide 1: Esimesena lähetuse otsuse vormistanud isik maksis välislähetuse päevaraha 500 kr päeva eest, millest töötaja teist lähetusse saatvat isikut ka informeeris, kuid teine isik maksis ka 500 kr päeva eest. Erisoodustuseks loetakse 500 kr päeva kohta teise isiku juures.

Näide 2: Esimesena lähetuse otsuse vormistanud isik maksis välislähetuse päevaraha 300 kr päeva eest, millest töötaja teist lähetusse saatvat isikut ka informeeris, kuid teine isik maksis ka 500 kr päeva eest. Erisoodustuseks loetakse 300 kr päeva kohta teise isiku juures.

Kui töötaja ei täida teavitamise kohustust ja talle on rakendatud rohkem kui üks maksuvaba piirmäär, siis on ta kohustatud üle ühe piirmäära saadud päevaraha deklareerima füüsilise isiku tuluna, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, enda poolt esitatavas tuludeklaratsioonis ja ise selle pealt tulumaksu maksma.

Muudatus ainult määruses "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord "(Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määrus nr 453).

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul loetakse töökohaks koht, kus juhtimis- ja kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab, mis tähendab, et nende isikute töökoht tuleb individuaalselt määratleda

Muudatus ainult määruses "Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord" (Vabariigi Valitsuse 28.03.01 määrus nr 108)

Välislähetusse lähetatakse teenistuja ministeeriumi kantsleri ja muus ametiasutuses ametiasutuse juhi käskkirja või korralduse alusel.

juuli 2006

Üksikasjad

Avaldatud: 02 august 2006

• Palgaseadus
• Maksu- ja Tolliamet

Muudeti isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksmise tingimusi, muudatused kehtestati Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määrusega nr 164 (RT I 2006, 34, 265).

Hüvitist selle korra alusel saab maksta avalikule teenistujale, töötajale ja juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele, nagu ka varem kehtinud korra alusel sõiduauto kasutamisel tööalaste sõitude puhul. Uudsena saab maksta hüvitist ka eelnimetatud isikutele, kellel on puue, mootorsõiduki kasutamisel sõitudeks elukoha ja töökoha vahel, kui ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui selle kasutamine põhjustab isiku liikumis- ja töövõime olulist langust.

Muudatusena võrreldes eelmise korraga saab hüvitist maksta sõiduauto eest, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omanduses nagu varem, kuid nüüd tuleb tõendada selle kasutusõigust.

Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Kui sõitude üle arvestust ei peeta, tuleb otsuses, käskkirjas või korralduses näidata ka sõiduauto registreerimismärgi andmed ja sõidu eesmärk. Kirjalikule otsusele lisatakse sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia ja ka hüvitise saaja kirjalik kinnitus hüvitise saamise kohta ühekordses määras. Otsuse võib teha ka pikema perioodi kohta kui üks kalendrikuu.

Kui sõitude üle peetakse arvestust, siis peab arvestus sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, sõiduauto spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral, sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral.

Sõiduauto kasutamise maksuvaba hüvitamise alternatiivsed võimalused:

1) ilma arvestust pidamata või arvestuse osalisel pidamisel võib hüvitada maksuvabalt 1000 krooni ulatuses kalendrikuus tehtud sõite ühe hüvitist saava füüsilise isiku ja ühe sõiduauto kohta sõltumata sellest, mitme tööandja juures üks füüsiline isik tööülesandeid täidab ning mitme tööandja juures ja mitme isiku poolt ühte sõiduautot kasutatakse. Seega kehtestati täiendav piirang 1000 kr maksuvaba hüvitise maksmisele. Hüvitise maksmise kirjalikule otsusele lisatakse hüvitise saaja kinnitus, et muu isik temale või selle sõiduauto eest hüvitist ei maksa (nõue kehtib esmakordselt 2006.a augustikuus tehtud sõitude hüvitamisel);

2) arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist 4 krooni ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, seejuures on maksuvaba hüvitise ülempiir 2000 kr ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta ühe tööandja juures. Füüsiline isik võib arvestuse olemasolu korral saada isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitist ka mitme tööandja juures, seejuures rakendatakse 2000 kr ülempiiri iga tööandja kohta eraldi.

3) puudega töötajale saab hüvitada ka elu- ja töökoha vahelisi sõite, kuid selleks tuleb pidada sõitude kohta arvestust. Elu- ja töökoha vaheliste sõitude ja tööalaste sõitude hüvitise kogusumma on maksuvaba 2000 kr ulatuses ühe kalendrikuu kohta. Puudega isiku töökoha ja kodu vahelised sõidud ei pea olema tehtud sõiduautoga, vaid võivad olla tehtud ka muu mootorsõidukiga. Arvestuse alusel võib maksta hüvitist maksuvabalt 2000 kr ulatuses iga tööandja.

Piirmäärasid ületavad hüvitise summad loetakse erisoodustuseks.

Juhul, kui töötaja ei ole teavitanud teise tööandja poolt makstud hüvitisest, siis ta on kohustatud üle ühe maksuvaba piirmäära (1000 kr) saadud hüvitise deklareerima füüsilise isiku tuluna, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, enda poolt esitatavas tuludeklaratsioonis ja ise selle pealt tulumaksu maksma.

Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule selle määruse alusel auto kasutamise eest hüvitise väljamakseid (k.a puudega isikule) on kohustatud järgneva aasta 10. aprilliks esitama deklaratsiooni INF 14 (kõigi 2006.a jooksul väljamakstud hüvitiste kohta).

juuli 2006

Üksikasjad

Avaldatud: 01 august 2006

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Riigikogu 31.05.2006 vastu võetud tulumaksuseaduse
olulisemad muudatused (residendist füüsilise isiku tulumaks, FIE)

Riigikogu võttis 31. mail 2006. a vastu Tulumaksuseaduse (TuMS), sotsiaalmaksuseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse. Muudatused on avaldatud Riigi Teatajas (RT I, 20.06.2006, 28, 208). Enamik muudatusi jõustub 1.01.2007. Osa muudatusi jõustub 1.07.2006 ja mõningaid muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2006. Mitmed muudatused on seotud EL liikmesriikidega seotud maksuregulatsioonide laienemisega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikidele (EL liikmesriigid ning Island, Liechtenstein, Šveits ja Norra). Järgnevalt tutvustame residendist füüsilise isiku tulumaksuga seotud muudatusi.
vt ka TuMS

I Füüsiline isik

1. Madala maksumääraga territooriumi maksumääraga seotud muudatus

TuMS § 10 lg 1 muudatuse kohaselt loetakse alates 2007 aastast madala maksumääraga territooriumiks, kui sealne maksumäär on väiksem kui 1/3 Eestis niisama suurelt ettevõtlustulult makstavast tulumaksust, arvestamata residendist füüsilise isiku tulust tehtavaid mahaarvamisi. Kuni 2007 aastani on madala maksumääraga territooriumi tulumaksu piirmääraks 2/3 Eesti tulumaksust.

2. Tööandja makstav maksuvaba toetus lapse sünni korral

TuMS § 13 lg 3 p 7 täpsustus, et tulumaksuvabalt saab maksta 5 kuu maksuvaba tulu ulatuses lapse sünni korral toetust lapse mõlemale vanemale, kellel on toetuse maksjaga töö- või teenistussuhe.

3. Krediidiasutuselt saadud intressi maksuvabastus laieneb Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi krediidiasutusele

Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta, kui intressi on saadud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) krediidiasutuselt või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis asuvalt püsivalt tegevuskohalt. TuMS § 17 lg 2 muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2006.

4. Täiendava kogumispensioni maksustamise ühtlustamine

Täiendava kogumispensioni maksustamise põhimõte laieneb väljamaksetele, mida saadakse lepinguriigi tegevusluba omavalt kindlustusandjalt või lepinguriigis tegutsevalt vabatahtlikult pensionifondilt. TuMS § 21 muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2006.

5. Vabatahtliku pensionifondi osakute tähtaja lugemine osakute pärimisel

TuMS § 21 lg 31 täiendamisega täpsustati 10% maksumäära rakendamiseks vajaliku viieaastase tähtaja arvestamist. Tähtaega arvestatakse pärandaja poolt osakute omandamisest.

6. Lepinguriigi pensioni ja kohustusliku kogumispensioni puhul võetakse arvesse täiendav pensioni maksuvaba tulu 36000 kr

Täiendavat pensioni maksuvaba tulu kuni 36000 kr pensioni summa ulatuses on lubatud arvesse võtta lisaks Eesti pensionile ja kohustuslikule kogumispensionile ka lepinguriigi pensioni ja kohustusliku kogumispensioni maksustamisel. Säte laieneb ka riikide pensionile, kellega on Eestil sõlmitud sotsiaalkindlustusleping (Ukraina, Kanada pensionile ja Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridele makstavale pensionile). TuMS § 232 muudatust kohaldatakse alates 01.01.2006 a.

7. Elatise tulust mahaarvamine, kui elatise saaja on mitteresident

Alates 2007 aastast saab TuMS § 24 ja § 29 lg 9 muudatuse järgi tulust maha arvata mitteresidendile makstava elatise, kui see on elatise saaja maksustatav tulu.

8. TuMS 4. peatükis sätestatud mahaarvamiste arvesse võtmine, kui soodustuse aluseks olev kulu on tasutud lepinguriigi vastavale institutsioonile

Muudatused hõlmavad järgmisi mahaarvamisi:

a. eluasemelaenu intress (TuMS § 25 lg 1 muudatus);
b. õppelaenu intress (TuMS § 26 lg 3 muudatus);
c. täiendava kogumispensioni kindlustusmaksed ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamine (TuMS § 28 lg 1 p-de 1 ja 2 muudatus).

Eelnimetatud muudatusi kohaldatakse alates 01.01.2006 a.

9. Ühise tuludeklaratsiooni esitamine, kui abikaasa või mõlemad abikaasad on EL liikmesriigi residendid

EL liikmesriigi resident, kui ta on saanud vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis, siis ta saab teha Eestis maksustamisele kuuluvast tulust samu mahaarvamisi, mis Eesti residendid. Mahaarvamiste arvesse võtmiseks saab EL liikmesriigi resident esitada tuludeklaratsiooni. TuMS § 44 lg 2 muudatuse järgi võivad teha ühise tuludeklaratsiooni teha abikaasad, kellest üks on EL liikmesriigi resident tingimusel, et ta on saanud vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis. Ühise tuludeklaratsiooni saavad teha ka EL liikmesriigi residentidest abikaasad, kui nende maksustatavast ühisest kogutulust vähemalt 75% on saadud Eestis. Sätet kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2006.

10. Välisriigis tasutud sotsiaalkindlustusmaksed võib maksustamisperioodi tulust maha arvata

TuMS § 281 lg-te 3 ja 4 järgi on isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil välisriigis pensioni-, ravi-, emadus-, töötus- tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamise eesmärgil tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid, kui nende tasumine oli välisriigis kohustuslik. Kui välisriigi tulu Eestis ei maksustata, siis eelnimetatud maksusid ja makseid tulust maha arvata ei saa.

11. Hoiuse intressilt kinnipeetud tulumaksu arvesse võtmine tulenevalt EL Nõukogu direktiivist 2003/48 EÜ

EL Nõukogu direktiiv 2003/48 EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta annab õiguse nimetatud intressilt kinnipeetud tulumaksu arvesse võtta Eestis tasutavast tulumaksust ning maha arvamata osa isikule tagastada. TuMS § 45 lg 8 muudatuse järgi lisandub Austria, Belgia ja Luksemburgile veel kolmandaid riike ning territooriume, kellega sõlmitud lepingute järgi laieneb direktiivi regulatsioon ka nende riikide ja territooriumide residendilt saadud intressidelt kinnipeetud tulumaksule. Sätet kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2006 a.

12. Andmed väärtpaberitehingute kohta

TuMS § 571 lõike 52 kohaselt hakkab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja edastama Maksu- ja Tolliametile tema käsutuses olevad andmed väärtpabereid võõrandanud füüsiliste isikute väärtpaberitehingute kohta. TuMS § 44 lg 11 muudatuse kohaselt kantakse need andmed eeltäidetud tuludeklaratsioonile ja tehakse maksumaksjale kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel.

13. Väärtpaberikahju deklareerimine

Kui maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud maksumaksja soovib väärtpaberikahju maha arvata järgmiste maksustamisperioodide väärtpaberikasust, siis TuMS § 44 lg 61 järgi peab ta esitama tuludeklaratsiooni ka juhul, kui tal otsest tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole.

14. Välistulu deklareerimine, kui Eestis seda ei maksustata

TuMS § 44 lg 13 muudatuse järgi tuleb välisriigist saadud tulu kohta informatsioon deklareerida ka siis, kui tulenevalt välislepingust kasutatakse selle tulu maksustamisel vabastusmeetodit.

15. Tõhustub kontroll töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvabastuse ulatuse üle

TuMS § 561 järgi hakkavad tööandjad andma Maksu- ja Tolliametile teavet töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise kohta. Esmakordselt esitatakse see info 2006 aasta kohta. Tõhustub kontroll maksuvabastuse ulatuse üle. Hüvitise maksuvaba piirmäära ületav osa maksustatakse erisoodustusena.

II Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)

1. FIE enne registreerimist tehtud kulud

Kui isik on enne FIE-ks registreerimist teinud ettevõtluse registreeringute või tegevuslubade saamiseks kulusid, siis TuMS § 14 lg 5 täienduse järgi saab nimetatud kulud ettevõtlustulust maha arvata.

2. FIE arvestuslik sotsiaalmaksu kulu

FIE ettevõtluse maksustatavat tulu korrigeeritakse 1,33-ga vastavalt tema arvestuslikule sotsiaalmaksu kohustusele (TuMS § 14 lg-d 51 ja 52). TuMS § 34 p 12 muudatusega ei saa FIE alates 2007 aastast ettevõtluse kuludes kassapõhist sotsiaalmaksu kulu näidata. Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustusmakseid, mille eesmärgiks on pensioni, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. Välisriigis tasutud sotsiaalkindlustusmaksed saab tulust maha arvata tuludeklaratsiooni A vormil, kui välisriigi tulu on Eestis maksustatav. 2007 aastale eelnenud maksustamisperioodi eest ettevõtlustulult tasutud sotsiaalkindlustusmaksu võib FIE ettevõtlustulust maha arvata endises korras. (TuMS § 61 lg 30).
2007 aastale eelnenud maksustamisperioodide eest ettevõtlustulult tasutud sotsiaalmaksu võib FIE ettevõtlustulust maha arvata endises korras. (TuMS § 61 lg 30).

3. Kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu

Alates 01.07.2006 on seoses veeseaduse vastava paragrahvi kehtetuks tunnistamisega kehtetuks tunnistatud TuMS § 34 p 5, mille järgi ei saanud ettevõtlustulust maha arvata veeseaduse alusel vee erikasutuse eest makstud makseid. Samast tähtajast on muudetud TuMS § 34 p 6, mille järgi ei saa ettevõtlustulust maha arvata kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu.

4. Tööandja informatsioonikohustus, kui ta on maksnud töötajale isikliku sõiduauto hüvitist

Füüsilisest isikust tööandja, kui ta on maksnud töötajale TuMS § 13 lg 3 p-des 2 ja 21 nimetatud hüvitist töötaja sõiduauto kasutamisel töösõitudeks, peab TuMS § 561 järgi Maksu- ja Tolliametile esitama kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks selle kohta deklaratsiooni vorm INF 14. Esmakordselt esitatakse INF 14 2006 a (jaanuar-detsember) kohta 10. aprilliks 2007 a.