Artiklid

Üksikasjad

Merike Lees

Juhul, kui tööandja ei jõua puhkuste ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha jaanuarikuu jooksul, saab töötaja võtta puhkust temale sobival ajal.

Puhkuse ajakavas peab arvestama nende töötajate soove, kellel on õigus puhata siis, kui nemad tahavad.

Sellisteks töötajateks on peamiselt rasedad, väikese lapse vanemad, alaealised. Juhul, kui tööandja ei jõua teha jaanuarikuu jooksul puhkuse ajakava teatavaks, saavad töötajad õiguse kahenädalase etteteatamisega puhata neile sobival ajal, rääkis jurist Helve Toomla Käsiraamatute Kirjastuse korraldatud teabehommikul ““Knopkad” töösuhtes aastal 2005”.

Kui tööandja ei saa töötajale ajakava jaanuaris tutvustada, kuna töötaja on haige, teeb ta seda esimesel võimalusel, kui töötaja on terveks saanud. Sellisel juhul ei teki töötajal õigust võtta puhkust endale sobival ajal kahenädalase etteteatamisajaga, selgitas Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve.

“Me püüame anda oma töötajatele võimaluse puhata suvel: juuni-juuli-august,” ütles Paulig Eesti personalijuht Peeter Kodar. Tema sõnul Paulig tehast suvekuudel seisma ei pane, vaid ettevõtte tootmisplaan on tehtud nii, et tagatud on piisavad laovarud klientide vajaduste rahuldamiseks puhkuste ajal.

Puhkuste ajakavas peab olema kõigepealt jooksva tööaasta eest antav puhkus ja siis eelmiste tööaastate eest kasutamata puhkused. Puhkuse kasutamine esimesel tööaastal pärast kuuekuulist töötamist on töötaja õigus, mitte kohustus ja see puhkuseosa antakse poolte kokkuleppega määratud ajal, kui töötaja seda soovib.

Lapsehoolduspuhkuselt naasva töötaja puhkuseaja arvestus käib tööle asumise aja järgi. Kui töötaja läheb lapsehoolduspuhkusele ja sellel hetkel on tal kasutamata kaks nädalat puhkust, siis ei kao need päevad kuhugi ja lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulles on tal kokku ikka kaks nädalat kasutamata puhkust, ütles Raidve.

Puhkuse ajal haigestunud lapse põetamise eest saab palgata puhkust

Puhkuse ajal hoolduslehel olemise korral saab töötaja puhkust küll pikendada, kuid kuna puhkuse ajal antud hooldusleht väljamaksmisele ei kuulu, siis muutub puhkuse pikendatud osa sisuliselt palgata puhkuseks.

Sisuliselt annab puhkuse ajal saadud hooldusleht õiguse palgata puhkusele, sest väljamaksmisele selline puhkuse ajal väljaantud hooldusleht ei kuulu, rääkis jurist Helve Toomla.

Et hooldusleht saaks välja makstud, tuleks lapse haigestumisel töötajal poolte kokkuleppel puhkus katkestada, tööle asuda ja võtta hooldusleht, sest sellisel juhul kuulub hooldusleht väljamaksmisele, rääkis Toomla.

“Selline käitumine on tööandja poolt inimlik, kui ta soovib töötajale vastu tulla,” märkis Toomla.

Lapsehoolduspäevade võrra ei saa tööandja automaatselt ja ühepoolselt töötaja puhkust pikendada. Töötajale tuleb selgitada, et pikendatav puhkuseosa oleks palgata puhkus, rääkis Toomla.

Õigusaktidest ei tulene tööandjale kohustust teavitada töötajat puhkuse pikendamise võimalustest, kui töötaja on puhkuse ajal olnud töövõimetu.

Puhkuse pikendamine eeldab töötaja tahet ja selget sooviavaldust, ütles Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve.

“Kui töötaja ei esita selget sooviavaldust, siis tööandjale ei tulene seadusest kohustust puhkust pikendada või seda töötajale peale suruda,” rääkis Raidve. “Töötajale on antud õigus nõuda ja oma õigusi peab teadma.”

Ajakava koostamist nõuab seadus
väljavõte puhkuseseadusest

§ 15. Puhkuste ajakava
Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel.
Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove.
Tööandja on kohustatud puhkuste ajakava koostamisel arvestama nende töötajate soovidega, kellel on vastavalt käesoleva seaduse § 16 punktidele 3–6 õigus saada puhkust neile sobival ajal.
Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.
§ 16. Puhkuse andmine töötajale sobival ajal

Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust
naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnitus­puhkust või vahetult pärast lapsehooldus­puhkust;
mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
vanemale, kes kasvatab kuni 7aastast last;
vanemale, kes kasvatab 7–10aastast last lapse koolivaheajal;
alaealisele;
tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale.

Allikas: puhkuseseadus

Üksikasjad

Sigrid Laev

Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole valitsusel kavas uusi otsuseid puhkepäevade osas.

Ajal, mil Eesti majanduskasv on jõudnud võimsa kümne protsendini, pole valitsus aasta jooksul soostunud andma töötajatele lisapuhkepäevi.

Ettepanekuid selleks oli 2005. aastal mitmeid.

Keskerakond taotles veebruarist alates pikka jõulupuhkust, mille järgi võiks talvepühade vabadeks päevadeks muuta jõulude ja aastavahetuse vahele jääv aeg 27. kuni 31. detsembrini.

Ettepaneku menetlemisest jäi sõelale plaan muuta jõululaupäev riigipühaks. 69 riigikoguliikme poolthäälega sai see otsus heakskiidu.

Siiski ei saanud rahvas jõulude ajal uuest seadusepügalast kasu, sest jõululaupäev langes laupäevale.
Kui mullu tähistati nädalavahetustel nelja riigipüha, siis alanud aastal langevad 12 riigipühast pooled iganädalastele puhkepäevadele. Selle võrra rohkem on tööpäevi.

Otsa tegi lahti hiljutine uusaasta, mil vaba lisapäev jäi ära, sest 1. jaanuar oli pühapäeval. Lisaks langevad nädalavahetustele ka jaanipäev, taassiseseisvumispäev ja jõululaupäev. Esimene ülestõusmispüha ja esimene nelipüha on liikuva kalendri järgi alati pühapäeval.

Valitsus ei toetanud

Riigikogulased Peeter Kreitzberg ja Eiki Nestor tegid mullu jaanuaris omakorda ettepaneku, et nädalavahetusele langevate rahvus- ja riigipühade korral loetaks puhkepäevaks rahvuspühale või riigipühale järgnev tööpäev, et lisapuhkepäevad ikka kätte saadaks.

“Nii rõhutatakse meie rahvuspüha ja riigipühade tähtsust ning tuuakse nende tähistamine rahvale tuntavamaks ja lähemale. Muudatus ühtlustab tööpäevade arvu aastas, vabadel lisapäevadel on rohkem võimalusi perega tegelemiseks, sportimiseks ning stressi vähendades mõjub muudatus positiivselt rahva tervisele,” märkisid eelnõu autorid seletuskirjas. Valitsus lükkas eelnõu tagasi.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole valitsusel hetkel kavas vaadata läbi otsust puhke-
päevade osas ning suurenenud majanduskasv selleks põhjust ei anna.

Tema isikliku arvamuse kohaselt võiks Eestis olla enam liikuvaid pühasid.

“Tootlikkust hoiaks kõrgemal näiteks see, kui mõni suurem nädala keskele langev püha leiaks tähistamist nädalavahetuse eel,” märkis Ansip. “Nii oleks säilitatud normaalne töörütm nädala sees ning nädala lõpus on võimalik ka koos lähedastega pikal nädalavahetusel pühasid tähistada.”

Pühad ja puhkus

Rahvuspüha ja puhkepäev:
•• 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev.

Riigipühad ja puhkepäevad:

•• 1. jaanuar – uusaasta;
•• suur reede;
•• ülestõusmispühade 1. püha;
•• 1. mai – kevadpüha;
•• nelipühade 1. püha;
•• 23. juuni – võidupüha;
•• 24. juuni – jaanipäev;
•• 20. august – taasiseseisvumispäev;
•• 24. detsember – jõululaupäev;
•• 25. detsember – esimene jõulupüha;
•• 26. detsember – teine jõulupüha.

Allikas: Riigi Teataja, 2005

Vanades Euroopa Liidu liikmesriikides on keskmiselt kokku 15 püha, kümnel uuel liikmel keskmiselt 13 püha, Eestis aga 12 püha. S.L.

Üksikasjad

2006.aastaks on Vabariigi Valitsuse 24.novembri 2005 määrusega nr 285 kehtestatud uued töötuskindlustusmakse määrad.

Kindlustatu (kinnipeetava ja maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 8 või lisa 2 veerus 13 kajastatava makse arvutamiseks) töötuskindlustusmakse määr on 0,6% maksustatavatelt summadelt.

Tööandja (maksudeklaratsiooni TSD põhivormi A osa real 5 kajastatava makse arvutamiseks) töötuskindlustusmakse määr on 0,3%.

Uusi maksemäärasid tuleb esmakordselt rakendada 2006.a. jaanuarikuus tehtud väljamaksetelt töötuskindlustusmaksete arvestamisel.
Näide:
kui 2005. a detsembrikuu palk makstakse välja detsembris, tuleb rakendada vanu, 2005.aastal kehtivaid töötuskindlustusmakse määrasid. Kui aga detsembrikuu palk makstakse välja jaanuaris, siis rakendatakse juba uusi, 2006.a. maksemäärasid.

Seega deklareeritakse uute maksemääradega arvestatud töötuskindlustusmaksed esmakordselt 2006.a. jaanuarikuu eest esitatavas maksudeklaratsioonis TSD, mis tuleb esitada 10.veebruariks.


Üksikasjad

1. jaanuarist muutuvad tulumaksumäär ja maksuvaba tulu suurus
ning töötuskindlustusmakse määrad

Tulumaksumäär ja maksuvaba tulu
Alates 2006. aasta 1. jaanuarist alaneb tulumaksumäär 23 protsendile ning maksuvaba tulu suureneb 2000 kroonile kuus.
Sellega seoses on uuel aastal tehtavate väljamaksete puhul oluline tähele panna muutunud maksumäärasid.

Kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kasutatakse väljamakse tegemise aastal ja kuus kehtivat maksuvaba tulu suurust ja maksumäära, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakset tehakse.
Näiteks: kui jaanuaris 2006 makstakse välja detsembrikuu palk, siis rakendatakse tulumaksu kinnipidamisel jaanuaris 2006 kehtivat maksuvaba tulu (2000) ja maksumäära (23%).

Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasutatakse samuti deklareeritaval aastal kehtinud maksuvaba tulu ja maksumäära ning ei kasutata tuludeklaratsiooni esitamise aastal kehtivaid suurusi.
Näiteks: 2006. aastal esitatakse tuludeklaratsioon 2005. aasta eest ning selles rakendatakse 2005. aastal kehtinud maksuvaba tulu 20 400 krooni aastas ja maksumäära 24%.

Allolev tabel selgitab aastavahetusel tehtavate väljamaksete tulumaksuga maksustamist ja maksuvaba tulu arvestamist.

väljamakse tegemise aeg / maksumäär / maksuvaba tulu

novembri palk detsembris / 24% / 1700

novembri palk jaanuaris / 23% / 2000

detsembri palk detsembris / 24% / 1700

detsembri palk jaanuaris / 23% / 2000

jaanuari puhkusetasu detsembris / 24% / 1700

jaanuari palk jaanuaris / 23% / 2000

Üksikasjad

Merike Lees

Kui töötaja lahkub omavoliliselt töölt, tuleb tal hüvitada kahju nende tööpäevade eest, mis jäävad seaduses ettenähtud lahkumisest etteteatamise tähtajani.

Hüvitiseks on keskmine palk nende tööpäevade eest, mis jäi etteteatamistähtajani, selgitas jurist Helve Toomla Käsiraamatute Kirjastuse korraldatud teabehommikul ““Knopkad” töösuhtes aastal 2005”.

Toomla sõnul on siinjuures tähtis see, et töösuhte lõpetamine tuleks töötaja algatusel seaduses ettenähtud tähtaja saabumisel.

“Seega ei saa tööandja töölepingut lõpetada distsiplinaarkaristusena, kuna siis oleks töösuhte lõpetamine juba tööandja algatus ja ta töötajalt hüvitist omavolilise lahkumise eest enam nõuda ei saa,” märkis Toomla.

Hüvitist tohib töötaja palgast kinni pidada vaid töötaja nõusolekul, ühepoolselt tööandja seda teha ei tohi. Kui töötaja vabatahtlikult omavolilist töölt lahkumist ei hüvita, on tööandjal õigus nõuda hüvitist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu, rääkis Toomla.

Ehitusfirma Estconde personalijuht Tiina Smirnov oli hädas ilma ette teatamata ja töölepingut lõpetamata ärakaduvate ehitajatega, kes läksid välismaale tööle. Tema vormistas neile distsiplinaarkaristused ega hakanud nõudma kahjude hüvitamist.

“Mida ma nõuan, kui inimene on paar kuud kadunud olnud – talt ei olegi midagi nõuda,” täheldas Smirnov.

Kahju hüvitamist on Smirnov nõudnud ühes teises firmas, kus konstruktor teatas esmaspäeval, et tahab reedest töölt lahkuda. Kuna selle töötaja lahkumine kahjustas ettevõtte tööd, nõuti inimeselt hüvitist ja töötaja maksis selle ka ära, rääkis Smirnov.

“Hüvitist saab nõuda ikkagi ainult töötavalt inimeselt, mitte sellelt, kes on juba kadunud,” leidis Smirnov. “Juriidilise käigu võib ju asjale anda, aga tööandja jaoks on see mõttetu samm.”

Töövaidluskomisjoni kaudu töötajalt hüvitise nõudmist peab mõttetuks ka tekstiilifirma Baltic Fibresi juht Janek Haud. “Meil on osalustasu, et motiveerida töötajaid mitte puuduma,” ütles Haud.

Osalustasu tähendab palgast ligi 10 protsendi suurust preemiat, mida saab siis, kui töötaja on kõik päevad tööl olnud. Kuni kolme puudutud päevaga kaotab töötaja teatud osa boonusest, nelja puudutud päeva korral aga kogu preemia, selgitas Haud.

Kui töötajal on põhjuseta puudumine, siis saab ta käskkirja noomitusega ning kui neid koguneb mitu, siis järgneb vallandmine, märkis Haud.

Ligi 600 töötajaga Glaskeki personalijuhi Kati Õige sõnul ei ole neilt töötajad päevapealt ära läinud, enamik peab ikka etteteatamistähtajast kinni, kuid on olnud juhtum, kus töötaja soovis lahkuda kahenädalase etteteatamisega. Sellisel juhul oli vaja leida kompromiss.

“Lihttöötajat saab kiiresti asendada, kuid kui on vajadus töid ühelt inimeselt teisele üle anda, tuleb leida lahkuva töötajaga kompromiss,” nentis Õige. “Hüvitist ei ole me veel kelleltki nõudnud.”

Iga töötaja eest, kes on firmas arvel, tuleb maksta sotsiaalmaksu. See pole aga tööandjale kasulik, mistõttu lõpetavad tööandjad töölepingu omavoliliselt töölt puuduvate töötajatega distsiplinaarkaristusena.

  1. JURIST SELGITAB: Sel reedel on lühendatud tööpäev
  2. Tööandjad ei nõustunud 3000 kroonist kõrgema alampalgaga
  3. Toitlustamise arvel saab töötaja lähetuse päevaraha vähendada
  4. Tähtajalist töölepingut poolte kokkuleppel teha ei saa