Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2006

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Lühiste, töötukassa nõunik

•• Kui ma jäin töötuks Soomes, kuid elan Eestis ja olen Eesti kodanik, siis kummast riigist ma töötuskindlustust saan? Kuhu pöörduda?

Töötuks jäädes on üldjuhul õigus taotleda töötushüvitist selles riigis, kus te töötuks jäite, antud juhul Soomes. Kui aga olete pärast töötuks jäämist pöördunud tagasi Eestisse, on teil õigus taotleda töötuskindlustushüvitist ka Eestis, kuid ainult juhul kui läksite välisriiki ajutiselt tööle, näiteks töötasite aastase lepinguga, ja naasite lepingu lõppedes Eestisse. Või olete piirialatöötaja, see tähendab, et töökoht oli küll Soomes, kuid säilitasite elukoha Eestis ning olete Eestis käinud vähemalt kord nädalas.

Kui taotlete erandkorras Eestis töötuskindlustushüvitist, peate pöörduma kõigepealt tööturuameti piirkondlikku osakonda ja võtma end töötuna arvele. Tööturuameti piirkondlikus osakonnas tuleb esitada avaldus töötuskindlustushüvitise taotlemiseks ja lisada avaldusele Soome tööhõiveameti väljastatud tõend E301. Juhul kui te ei lasknud endale enne Soomest lahkumist väljastada tõendit E301, tuleb esitada taotlus tõendi E301 saamiseks. Töötuskindlustushüvitise taotlusele tuleb lisada ka kõik Soomes töötamist tõendavad dokumendid, nagu tööleping, palgalehed, tööandja tõendid jmt.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Thea Rohtla
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaine

Juba esitatud töölepingu lõpetamise avaldusest saab loobuda ehk seda tagasi võtta vaid teise poole nõusolekul.

Töövaidluskomisjon arutas juhtumit, kus töötaja töötas koolis õpetajana määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Töötaja ütluste kohaselt esitas ta tööandja survel 6. juunil avalduse töölepingu oma soovil lõpetamiseks 31. augustist. Tööandja ütluste kohaselt olevat tema asemele olnud juba uus õpetaja. Järgmisel päeval esitas töötaja aga uue avalduse eelmise tühistamiseks. Tööandja võttis selle vastu.

Augusti alguses leidis töötaja aga, et koostööst nagunii midagi välja ei tule ning esitas 10. augustil uue avalduse töölepingu oma soovil lõpetamiseks, mille tööandja ka 31. augustil rahuldas. Töötaja aga nõudis töövaidluskomisjoni kaudu oma töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja hüvitise väljamõistmist põhjendusega, et tegelikult tal puudus soov töölt lahkuda: avaldused esitas ta pärast seda, kui talle teatati tema asemele uue töötaja olemasolust.

Tööandja avaldaja nõuet ei tunnistanud ja selgitas, et töötajaga toimus küll 6. juunil vestlus lastevanemate pretensioonidest õpetajale, kuid avaldust temalt töölepingu lõpetamiseks ei nõutud, mingit sundi ega vägivalda temalt töölepingu lõpetamise avalduse saamisel ei olnud.

7. juunil loobus töötaja oma avaldusest, mida tööandja aktsepteeris ning temaga polekski töölepingut lõpetatud, kui ta 10. augustil poleks esitanud uut avaldust, milles soovis siiski oma soovil töölt lahkuda. Tööandja leidis, et töötaja tööleping lõpetati seaduslikult ja hüvitise nõudeks alus puudub. Töövaidluskomisjon leidis, et töötaja avaldus ei kuulu rahuldamisele. Töötaja oli kohustatud määramata ajaks sõlmitud töölepingu oma soovil lõpetamiseks sellest ette teatama vähemalt ühe kuu. Töötaja esitas vastava avalduse õigeaegselt, tingimusteta ja kirjalikus vormis. Esitades järgmisel päeval uue avalduse eelmise tühistamiseks, oli tööandjal õigus seda kas rahuldada või mitte. Kool nõustus õpetaja töösuhte jätkamisega (ei olnud teadlik võimalusest mitte aktsepteerida töötaja teist avaldust).

Komisjon leidis, et tööandjal oli igati õigus ja seaduslik alus õpetaja töölepingu lõpetamiseks tema algatusel pärast järjekordse töölepingu lõpetamise avalduse saamist. See oli esitatud nõuetekohases vormis, tööandja nõustus ka lühema etteteatamisajaga. Poolte ja tööandja tunnistaja ütlustega pole tõendatud, et töötajale mingilgi viisil oleks avaldatud survet nii esimese kui ka teise avalduse kirjutamiseks. Töölepingu lõpetamisel ei rikutud ka selleks sätestatud protseduurireegleid, mistõttu puudus töötajal alus ka hüvitist nõuda.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2006

• Äripäev

Tiina E. Tammeleht
EAKLi õigussekretär

Väidetavalt ei pea tööandja hüvitama töötaja esmaseid prille, kuna need võivad olla tingitud töötaja vanusest. Samuti ei kompenseerita prille osalise tööajaga töötajatele. Kas selline määruse tõlgendus on õige?

Määrus kohustab tööandjat korraldama töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, tervisekontrolli tööle asumise esimese kuu jooksul, hiljem töötervishoiuarsti ettenähtud ajal, kuid mitte harvem kui kolme aasta tagant.

Kui tööandja pole seda teinud ega oma kohustust täitnud, siis ei ole mõtet hakata keerutama, vaid tuleb arstitõendi alusel mõistlikus ulatuses prillid või muud abivahendid kas hankida või kokkuleppel töötajaga kompenseerida. Töötaja ei pea minema küsima tervisekontrolli, sinna peab teda saatma tööandja. Kui tööandja seda ei teinud, on see tema viga.

Määrus näeb ette, et prillid või muud nägemise abivahendid kompenseeritakse töötajatele, kes vähemalt poole oma tööajast töötavad kuvariga.

Siin ei ole öeldud, et tööpäev peaks olema kaheksa tundi, jutt on töötaja tööajast. Kui inimesel on neljatunnine tööpäev, siis määruse järgi peab ta vähemalt kaks tundi töötama kuvari taga.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, ametiühingute jurist

•• Viimasel ajal tehakse töölepinguid niimoodi: “Kuutöötasu 5000 krooni neto.” Mis alus on nn neto-töölepingu sõlmimiseks? Raamatupidamises on netosummat võimatu välja tuua, kui on igasuguseid lisatasusid ja mitut liiki kinnipidamisi. Mida sellisest vormistusest arvate?

Netopalga näitamine töölepingus on ebaseaduslik. Juba 5. juunil 2005 jõustus palgaseaduse § 3 muudatus, mille järgi palgamäär, lisatasu ja juurdemaksed tuleb näidata summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud, see tähendab, et palk peab olema töölepingus väljendatud brutosummana.

Soovitan tutvustada tööandjat nimetatud seadusesättega ja paluda teha töölepingus vastav muudatus. Aga ikka nii, et maksmisele kuuluv palk ehk netopalk seejuures ei väheneks. Kui tööandja seda palvet ei täida, tuleb abi otsida tööinspektorilt.

•• Kas on olemas personalitöötaja töökoormuse normid? Mitu töötajat asutuses on ühe personalitöötaja töökoormuse norm?

Ühtseid riigi poolt kehtestatud personalitöötaja töönorme olemas ei ole. Iga tööandja võib need ise välja töötada ja oma firmas kehtestada.

•• Kas summeeritud tööajaga töötamise arvestuslik ajavahemik peab olema vähemalt kaks kuud? Kas see ei või olla üks kuu?

Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt võib tööaja summeeritud arvestust kohaldada siis, kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul. Seega võib arvestusperiood olla nii üks nädal kui ka üks kuu või rohkem. Neljast kuust pikema ajavahemiku rakendamise peab tööandja kooskõlastama oma asukoha tööinspektoriga.

•• Minu tööleping tööandjaga on lõpetatud. Soovisin saada viimase 12 kuu palgaväljavõtet. Kuid raamatupidaja keeldus sellest, tuues põhjuseks, et ma ei ole mitte koondatud, vaid omal soovil lahkunud. Kas tal on selleks õigus?

Raamatupidaja keeldumine palgatõendit andmast oli kindlasti ebaseaduslik. Nii töölepingu seaduse kui ka palgaseaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötaja nõudel andma talle õiendi makstud palga, kinnipeetud maksude, maksete ja töötaja kasuks tehtud kindlustusmaksete kohta. Selline õiend tuleb töötajale anda olenemata sellest, mis alusel tööleping lõpetati.